Remake vaadatud, loomulikult tuli ka originaaliga tutvust teha. Alul oli selline tunne, et Miike oli ikka stseenid üks-ühele taas üles ehitanud, kuid vaikselt hakkas ka erinevusi sisse tulema ning lõpuks võib öelda, et uusversioon on mitmeid uusi momente ning väikseid käänakuid sisse toov, samas kui vana kulgeb põhiloo päraselt. 1963 valminud teos oli selline klassikaline samuraifilm, must-valge pilt justkui toonitaks seda ning pulpilike elementide puudumine pani lõpuks kinoloo rohkem draama kui põneviku žanrisse.
Salaülesandel põhineva mõrvatöö kordasaatjaid oli ikka 13 nagu pealkirigi ütleb, kuid vaenuvägi oli varasemas versioonis neli korda väiksem, mis loomulikult lisas ka usutavust, sest kuraditosin 200 mehe vastu on ikka muinasjutulisem sellest kui iga mees grupist peab vähemalt 4 vastast teise ilma saatma, et missioon edukalt lõppeks. Vaenuväe lisasõdurite sissetoomine oli üks Miike väikseid kõrvalliine ja temale see sobis, Eiichi Kudo originaal rõhub aga tavalisemale samuraivõitlustele ning tema film oli tasakaalus oma kontekstiga. Kiitust jagaksin veel Ryôhei Uchida poolt mängitud Hanbei Onigashira tegelaskujule mis võrreldes remake´is üles astunud näitlejaga, oli kordi parem ning mõistetavam ametnik. Klassikaline samuraifilm mis hilisemast versioonist rohkem rõhutas just samurai aukoodeksile ning püsimisele sõdalase teel. 4/5
Hanbei Onigashira väljub Shinzaemon Shimada juurest, pääsedes tänu oma taktitundele elusalt.
No comments:
Post a Comment