Kõva deja-vu tunne oli seda muusikal-komöödiat vaadates peal, kuid alles lõpustseeniga sain kinnituse, et olin linalugu varem näinud. Nagu ikka sellisel juhul, et kui oled näinud aga ei mäleta, siis millegi vapustavaga tegu ei olnud. Kaheksakümnendate jamt kust puudus õige ülepaisutatud absurd ning pehme romantika, just need kaks põhinäitajat mis ühest hullust muusikalist tõeliselt hullu teevad. Oli selline paroodia ajastu muusika ja muusikute pihta, kuid karmi käega laksata ei juletud. Tundub, et oma aja film. Olid 1983 kinos ja meeldis. 30 aastat hiljem aga... 2/5
Üks mees siin sätib nooti ja unistab sellest, et tulevikus Metallica´ga koos mussi teha.
No comments:
Post a Comment