Geomen tangyi sonyeo oi - Soo-il Jeon 2007Pedepirukas kirjutas hiljuti mu blogi kommentaarides, et korea-kino kuldaeg on möödas ja kuiväga ma ka tahaks, et ta eksib, paistab nii aga olevat. Hoolimata mustast stsenaariumist hoian aga siiski jõudumööda sealsel kinol silma peal ja loodan, et iga uus draama või thriller seda arvamust muudab ning taas kohaliku filmitööstuse erinäolisusega maailma filmisõprade südameid valgustab. Pean tunnistama, et olen ka ise väsinud aasia kinost ja eelistan tänapäeval kerget Hong-Kongi kung-fu komöödiat hingematvale Jaapani või Korea draamale ning seetõttu oli mu käesolev filmivalik korea uuema filmimaine ja isiklike meeldivuste valguses üsna ebatraditsiooniline.
Depressiivses Korea väikelinnas ( oeh, ma lausa pidin seda ütlema ) teeb kaevurist kaht last kasvatav üksikisa oma töökohaga lõpparve kuna mehe kopsud on sõetolmust läbi ja šahtis edasi rühides, on surm kiire tulema. Mees aga avastab, et kaevuritöö on ainus mida ta tegelikult oskab ja kõik muud katsed pere lauale leiba hankida ei kuku nii hästi välja. Masendunud pereisa hakkab järjest rohkem viiinapudeli poole vaatama ja pere noorim, 9 aastane tütar Young Rim võtab nii isa kui ka arengupeetusega vanema venna hooldamise oma õlgadele. 
Väga masendav töölisdraama, kuid kahjuks oli lõpp veel nii masendavaks keeratud, et meenutas pigem tüüpilist korea melodraamat kui realistlikku indiefilmi kaevurilinna elust. Lõpp tundus kuidagi liiga kunstlik, liiga kerge ja sobimatu ning kasuks ei tulnud ka mõned varasemad vihjed mis juba filmi keskel kogu lugu oma analoogse kurva lõpu poole tüürima hakkasid. 
Usku Korea kino uude tulemisse või elus olemisse see teos just ei tekitanud, kuid igati korraliku draamaga oli tegu küll. Tundub, et alati kui suurlinnamelust astutakse samm provintsi suunas on kohalikud filmid paremad. Linnas on lihtsalt liiga palju plinkivaid neoontulesid, kalleid autosid ja pidevalt piiksuvaid mobiile, et nende vahele veel üks korralik draama ära mahuks. 3,5/5 
Kohalik bussipeatus.
2 comments:
Tundub,et kaevurite teema hakkab tugevalt ka Hiina kinosse sisse tulema. Karlovy Vary's oli näiteks
sinu kommenteeritud teose kõrval veel
suhteliselt analoogse sisuga Hiina sotsrealismist pakatav "The Shaft/Dixia de Tiankong".
http://www.kviff.com/en/film-detail/2290-the-shaft/
Minu teada on hiinas selle sotsiaalrealismiga sellised lood, et žanris tehakse pigem välismaa jaoks. Minu enda lemmikfilmide hulka kuuluv hiina mainerite teos Blind Shaft oli omas realismis näiteks kodumaal keelatud ja isegi filmitud salaja. Samuti sarnastel radadel käiv digifilm Walking on the Wild Side. Shaft 2008 soovituse eest tänud, jätame meelde ja vaatame kindlasti, kuigi viimasel ajal on hiina kinoga justkui mingi tõke ees. Näha saab.
Käesolev film polnud tegelikult kaevandusega palju seotud. Filmi alul tuli pereisa šahtist ja ega ta enam sinna tagasi läinud. :)
Post a Comment