Kunagi oli ülipopulaarne komöödia Vehe jahi eripära kus noor ja naiivsevõitu soome mees unistas jahist tsaarivenemaa moodi aga turismireis oli kõike muud kui hurtadega saagi etteajamine, lumevahus puristavad hobised ja kasesalude kohal kaikuv sarvehääl. Selle asemel joodi päevast päeva viina, tulistati revolvrist märki ja käidi laudas karjanaisi kabistamas. Kuigi jahti ennast nagu ei olndki, veedeti ometi lahedalt aega ja lõbutseti kogu avarast südamest. Vene jahti soomlane ei saanud aga kõik vene hinge tahud õpetati küll selgeks ja korrati viinapitsi taga üle. Moscow Chill ( stsenarist Andrei Konchalovsky ) oli sarnane film. Jänkist arvutihäkker kutsuti Moskvasse läbi viima miljoneid liigutavat virtuaalset pangatehingut, kuid suurem osa ajast kulus noormehel kohalike maffiossidega pidutsemisele, linnas hulkumisele, armuasjadele, klubide külastamisele ning korraks satuti isegi vene külasse kirikukella sisse õnnistama. Täpselt nagu pealkiri ütleb - Moskva tsill. Filmi suureks plussiks oligi väga iisi õhustik kus häkkimistöö sujus justkui liigagi libedalt ja isegi venelastest kõrilõikajad olid kõik oma joped. Ei mingit platnoi-laiamist ega plahvatuste või kuulisajurohket actionit, lihtsalt üks seikluslik väljasõit Venemaale. Žanriks hustler-movie millele lisatud kübeke romantikat ja maffia-põnevikku aga õnneks kogu seda kompotti eriti tugevalt segi ei raputatud, vaid lasti kulgeda väga...tsillilt. Kohati meenutas krimikoomikas Mika Kaurismäki filmi Helsinki Napoli All Night Long ja see paraleel võikski hindamisel etaloniks olla. Tsill film aga mitte kõige tsillim. 3/5
Norman Reedus anarhistliku häkkerina oli täitsa lahe kuju.
No comments:
Post a Comment