The Thief of Bagdad - Ludwig Berger, Michael Powell, Tim Whelan, Alexander Korda, Zoltan Korda, William Cameron Menzies 1940Viimaseln ajal olen sattunud vaatama paljusid lapsena nähtud filme ja ka Bagdadi varas kuulub nende hulka mida nägin esmakordselt lasteaiaealisena või algkoolijutsina. Põlvepikkuse põnnina tundus film meeletu olevat. Džinn kes väljub pudelist, koeraks moondatud poiss, lendav mehhaaaniline hobune ning otse loomulikult templiaaret valvav hiidämblik, kõik need momendid jäid eredate mälestustena meelde ja on mind siiamaani aeg-ajalt kummitamas käinud. Nüüd tuleb veel need Sinbadi merereisid ka ära vaadata ning siis on vanade arab-fantasy filmidega rahu majas - kork kinni ja džinn pudelis tagasi.
Eks ta muidugi ole tõsi, et lapsepõlvemälestusi filmi ülevaatamisega ei tasu rikkuma minna. Täiskasvanuna näed hea kõrval ära ka vead ja peab mainima, et The Thief of Bagdad oli üpriski keskpärane lillutamine. Oma aja kohta muidugi meeletu produktsiooni ja eriefektidega, kuid see massiivsus oli võlts ja meenutas oma dekoratsioonides pigem muusikali kui action-kohtadega muinasjuttu. Kõik oli liiga silutud ja puhas, ning seda võib öelda ka filmi sisu kohta. 
Väga mõnus oli vaadata ja üllatavalt palju ( kõik vargapoiss Abuga kohad näiteks ) oli ka esmanägemisest meeles aga kokkuvõttes erilist rõõmupisarat silma ei toonud. Suurfilm mida võib oma aja mõistes vabalt võrrelda The Lord of the Rings´iga oli iganenud. Kui effekte ja fantaasiahretki vaatad siiani mõnuga, siis kõik muu mis filmis suure tegi oli nüüdseks nagu tühjaks lastud õhupall. Minu vanaisa nägi linalugu peale sõda trofeefilmina ja rääkis sellest elu lõpuni õhinaga, mina aga olen juba hoopis teise generatsiooni filmivaataja. 2/5
Džinn astub laiaks.
10 comments:
Ma avastasin hiljaaegu et "Sindbadi 7. reis", film, mida ma umbes 7 või 8 aastasena Neeme suvekinos nähes pidin hirmu kätte ära surema, on 10 mintsaste juppidena juutuubis üleval. Vaatasin siis huvi pärast huvitavamad kohad nagu kükloobi ilmumine, hiidlind ja mõõgavõitlus luukerega üle ja pidin ka ära surema, aga nüüd juba naeru kätte. Mõnus plastiliinijunnide kätš. Aga nostalgiamoment on juures.
See sinu plastiliinijunnide kätš oli legendaarse animaatrori Ray Harryhausen´i kätetöö. :)
Aga tahaks ise ka näha, jajah.
Mul jäid omal ajal miskipärast mõlemad Sindbadi filmid (nii seitsmes kui ka kuldne) nägemata... :(
Ray Harryhausen on muidugi terve filmiajastu ikoon.
Eks peatselt hangin ja annan sullegi vaadata kui huvi on.
Legendaarne filmiajastu ikoon või mitte aga plastiliinijunnid on oma aja lootusetult ära elanud. Neid filme oli terve hunnik, kus sarnased elukad omavahel rinda pistsid, enamus miskid kreeka mütoloogiapõhised või midagi. Mäletan miskit Kuldvillaku toomist ja siis veel mingeid dinosauruseid.
Sama mees Lauri, ikka sama mees.
Nägin ka kunagi Bagdadi varast põnnina ning mõningad episoodid, näiteks lendav džinn ja lugu kõikenägeva silmaga jäid aastateks kummitama.
Hiljem üle vaadates ei saanud isegi nostalgialaksu kätte:( Kinkisin plaadi noorele sugulasele - see oli vist roim filmikunstiarmastuse vastu...
no vat see muinasjutulisus tulebki just paremini välja vanemas thief of bagdadis (1924). tumm- ta ju on, douglas fairbanksi balletikeerutamine ja veelgi kohmakamad efektid-dekoratsioonid-jne aga lisavad tunduvalt rohkem stiili asjale, vidinad ei ole mängitud välja värvi peale, vaid on pigem keeruliselt nikerdatud pseudo-ida. vist tiba erinevad ka veel need varga seiklused, enne kui printsessi käevangus saab bagdadis jalutada;
'the real thing' maik jäi igatahes sellest, samas kui 40. aasta versioon, ehk june duprez väärib mainimist ja seda ka vaid isikliku subjektiivse eelistuse tõttu
@muda
No mul oli sama asi. Eriti oli meeles see Kõikenägevat silma valvav ämblik.
@paranoica
Mina kusjuures oli filmi vaatama hakates 100% kindel, et on mustvalge. Lapsepõlves sai ju vanast Rekordist vaadatud. :)
1924 versiooni vaatan siis ka kunagi ära, kuigi mulle tummfilmid üldiselt ei meeldi.
Post a Comment