Nails

Gvozdi - Andrey Iskanov 2003

Lastega on nii kiire, et lasen minagi säästuarvustusi varrukast. No ega tegelikult pole just nii head filmid ka, et peaks pikemalt peatuma ja pole ka mõtet soojal suveajal lugejat sundida arvuti taga eeposlikke pajatusi lämmis läbima. Andrey Iskanov´i debüütfilmist polegi midagi nagu kirjutada, sest kui me välistame vägagi põneva sisu kus naelte pähe tagumise läbi avanevad inimesel uued tajuväravad ning ajukäärude vahele pressitud roostes pulgad panevad tõelisust nägema, muutes reaalsuse deemonlikuks kõverpeegliks, siis muud midagi nagu ei olegi. Ükskõik kui palju sa ka ei oota, teostus ei jõua ideedele kuidagi järele. Lavastaja soovis visuaalselt Lynch´i, Tsukamoto või Svankmajer´i tasemel olla aga saavutas vaid vene ( jah, film on üdini venepärane ja just selles kõige halvemas mõttes ) koduvideolaadse virr-varri kus digiefektid jälitavad teineteist ja üldist segadust ahistatakse veel ka käpardliku ning filmi sobimatu arvutigraafikaga. Gore ja horrori momendid on haledad ja kogu amaöörlikust segadusest võib peale psühholoogiliselt huvitava sisuliini esile tõsta vaid paari keskmisel tasemel horrormomenti ja üldiselt väga korralikku helitausta. Debüüt küll, aga kokkuvõttes ikka liiga nõrk. 1,5/5

Promokaader. Filmis näeb seda hetke vaid vilksamisi ja mustvalgelt.