The Illustrated Man - Jack Smight 1969Juttude kogumikku ma lugenud ei ole aga filmikeele järgi sai Ray Bradbury tekstid kenasti silme ette manatud, tema isikupärases käekirjas tuttavad tundusid kõik käesolevasse filmi koondatud lühilood. Kaheksast raamatujutust oli selle filmikasseti raames ekraanile pääsenud kolm. Esimene "The Veldt" oli tuttav okupatsiooniaja lõpus kinos jooksnud venelaste lavastatud versiooni, ehk Nazim Tulyakhodzayev´i Veld järgi. Kuigi dekoratsioonid olid tasemel, omaks nõukogude film praegu kindlasti suuremat kultusstaatust ja mõjuks omapärasema ning haaravamana. "The Long Rain" oli klassikaline sci-fi ja minu isiklik lemmik. Lõpufilm "The Last Night of the World" oli aga minu maitsele liiga oma ajastu hõnguline ning peale hipilikkuse veel ka ettearvatav ja korralikult lahtimängimata.
Lühifilmidest enam meeldis mulle aga illustreeritud mehe müstiline lugu mis oli pandud eraldiseisvaid stoorisid ühendama. See kolmekümnendate suure depressiooni ajal toimuv müstiline ja erootilise alatooniga lugu meenutas kangesti kultusseriaali Carnivàle õhustikku ja suutis storytellinguga mind kaasa vedada nii, et ootasin kärsitult millal taaskordne short lõppeb ja siduv põnevik jätkata saab. 
Boonuste hulgas oli kümnekonna minuti pikkune dokfilm The Illustrated Man´i saamisloost ja ühe huvitavama momendina näidati seal Rod Steiger´ile tehtavate illustratsioonide ( tätoveering ei tohi ju ütelda, wink wink kõigile kes filmi näinud on ) kavandeid ja nende pealekandmisprotsessi. Kehapildid olid tõesti võimsad ja kaunid ning meenutasid neid sajanditaguseid meremeeste ja palgasõdurite nõelatöid kus kunstpeene nikerdamise asemel on pigem jõuliselt selge ning mõistetav kujund. Õnneks on analoogsed nahaillustratsioonid taas ausse kerkimas, viimati soomes käies nägin nii mõnelgi neiul vanakooli stiilis pilte käsivartel. 3/5 
Illustreeritud mees.
10 comments:
Need kehamaalingud olid vägevad tõesti aga film jäi minujaoks keskpäraseks - ei mäletagi hästi enam kõiki detaile. Btw, remake on ka juba ameeriklastel kavas.
Jäi keskpäraseks küll aga mõnus oli vaadata sellist väheke suuremakaliibrilist ulmekat kuuekümnendate lõpust. ja nagu ütlesin oli siduv stoori täitsa põnev.
Kurat, seda tahaks küll näha...
Olen selle su jaoks juba kõrvale pannud nii, et ilma ei jää. Sa aga vaata Estconil saadud virna vaikselt ja kirjuta paar rida oma blogisse ka.
Vaatangi (vaheldumisi Tremorsitega), kirjutamisega on iseküsimus... aga eks ma püüa...
Kui on blogi, siis tuleb ka kirjutada! :)
Kirjutan kah, kohe kui viitsin plaadi pealt kaadrid välja noppida... siis kohe kirjutan Seksmissioonist ja sellest kuidas üks tegelane end homme hommikul teega põletas... ;)
Ma ei viitsi kunagi mingeid screene teha, vaid pigem otsin netist pilte. Metsavana on prefessionell screenimeister, kohe lust vaadata ta väljavalitud hetki.
Ma ka tavaliselt ei viitsi, sest ei oma koduarvutis, ega ka tööarvutis ma seda teha ei saa. Ainult Krafinna arvutis on see võimalik.
Aga sellest Tšehhi teega kõrvetamise filmist on wõrgus ainult 2 (loe: kaks) pilti... pealegi pole need asjalikud ja iseloomulikud pildid... :(
Seda tšehhi tee kõrvetamist pole ma ise vaadanud. Kirjuta, ma loen ja kui tundub põnev, läheb kohe masinasse.
Post a Comment