Vexille´i valimine minu poolt aasta parimaks sci-fi teoseks ei tulnud mitte animatsiooni enese hiilgavusest, vaid valiku kasinusest. Viimasel hetkel oli tunne, et peaks promoma midagi muud kui pea aasta aega favoriidipositsioonil püsinud Sunshine´i. Ulmefilmidega on nagu horrorigagi. Parimad palad on väikeseeelarvelised üllatajad ja nendest kuuled alles hiljem, näed aga lausa paariaastase hilinemisega. Kindlasti toob tulevik minu telekasse paremaid ulmefilme aastaarvuga 2007 aga praegune valik on selline - vexilline. Vexille promopildid, posterid ja tutvustused lõid vähemalt minu jaoks väärpildi. Ootasin Final Fantasy VII: Advent Children´it meenutavat hingetut arvutianimatsiooni kus rõhk asetatud rohkem teismelisi peibutavale välisele küljele kui loo enesele või karakterite haaravusele. Kuna tegu ikkagi sci-fi looga, otsustasin halbadest eelaimdustest hoolimata tutvuda. Oli ju Fumihiko Sori noortefilm Ping Pong täitsa korralik töö ja koos Haruka Handa ning Shinji Aramaki´ga toodetud Appleseed´ki tähelepanu ja vaatamist väärt re-make vanast animeklassikast. Oodatud erksa Playstationi mängude vahepalasid meenutava graafilise pildi asemel oli aga üpris tagasihoidlikesse pastelsetesse toonidesse jääv visuaal mis meenutas selgetest piirjoontest hoolimata väheke sudusema cel-shaided tehnika kasutamist. Tervitatavalt ei püütud võimalikult realistlikku pilti taga ajada, vaid jäädi truuks anime ja animatsioonilikumale look´ile. Stoori polnud küll mingi ainulaadne ega eriskummaline aga samas igati aus ja respekteeritav ulmelugu mis võib vabalt koha sissevõtta sarnaste tulevikuvisoonide kõrval. Laheda disainiga high-tec robotid, hingetud androidid, mikro tasandil toimuv transformatsioon lihast metalliks, müstilist teadvust omavad hiiglaslikud metallikogumid ja nende vahel inimkonna saatuse eest võitlevad üksikud luust ja lihast inimesed. Tausta sci-fi töötas küll. Lauslollusi pakuti muidugi ka ja suuremal määral olid need seotud action-kohtadega ja lõppkokkuvõttes jäävad mõnusa stoori ja üle keskmise hea graafilise lahenduse varju. Minu jaoks aus 3-D animatsioon mis jäi ambitsioonide piireisse ega püüdnud üle oma varju hüpata. Peaks meeldima nii möllu ihkavale teismelisele, hard-SF-ist lugupidavale nerdile ja ka lihtsalt tsilliks vaatamiseks kõigile kel huvi. Korralik fantaasialend tuleviku teemal. 3,5/5
Do Androids Dream of Electric Sheep?
No comments:
Post a Comment