Tavaliselt on mul ikka nii, et kui ootan filmist paljut ja pettun, siis kukun kiruma. Kui aga arvan tegu olevat alla keskpärase kergelt käki poole kaldu oleva teosega ja selgub, et sita asemel pakuti hoopis saia, on rõõmu kui palju ja punkte puistan helde käega. Seekord viimane variant. Alustasin teadmisega, et on Urban Legend´i ( *ohkab sügavalt* ) režissööri katse teha The Texas Chain Saw Massacre´i tüüpi slasherit kus eksinud seltskond satub verejanuliste maniakaalsete hillbillyde killimise objektiks. Peale 74-ndal valminud kultusslasherit on sarnase sisuga filme vorbitud sadu, üks küll hullem kui teine aga juhul kui mängus on kolkakülas elavad redneck´id, kisub mingi seletamatu võlu mind taas ja taas neid šabloonlike horrordusi vaatama. Seekord ei keeratud autoga valest teeotsast ära ega proovitud pikki külavaheteid lõigata, vaid keskealine mees ja naine sõudsid üüritud paadi läheneva tormi eest randa. Suunaga aga oli väheke eksitud ja sadama asemel satuti hoopis saarele kus külmunud, läbivettinud ja hirmul linnasaksu hakkasid võõrustama psühhopaadist kiimakott ja tema debiilikust noorem vend. Kusagil räpase talumaja teisel korrusel aga häälitses poiste papa. Kuigi asi kiskus lõpus väga goreks kätte ja just selliseks nagu võib sealt Austraalia ja Uus-Meremaa kandist oodata, oli kolmveerand filmi vägagi tasane, pannes suurema rõhu psühholoogilisele painamisele kui vere näitamisele. Füüsilised ähvardused, seksuaalse alatooniga vihjed, ahistajate meeleolu kõikumised ja veidrad soovid, need olid vaid mõned näited millega valesse randa eksinud armunute öö talumajas algas. Filmi algus ( eksimine ja majja jõudmine ) oli slasherile tüüpiline, kuid maakate ja yuppide dialoogid hakkasid juba vaheldust tooma ja viis kuidas lõpus laipu tekkima hakkas oli minu jaoks vähemalt oma veidras gorelikkuses uudne ja üllatav. Originaalsuse suurima auhinna tuleks anda sellele ülemisel postril olevale purgijkaanele, kuid hoolimata tavamöllulikust lõpust, oli neid omalaadseid momente teisigi. Meeldis ka tegelaste vähesus, sest alati killcount ei loe. Mõnus väikese-eelarveline verine filmike mis tasub vaatamist. 4/5
Papa aeti voodist välja.
10 comments:
die Sturmwarnung - üks väheseid sõnu mis mul põhikooli saksa keele tundidest meelde on jäänud. Artiklis kindel ei ole, kuid kirjapilt on niisugune.
Der on siiski, kontrollisin.
Muide, kas sa tead, kuidas saab ühe käega poolakat puu otsast alla?
"Muide, kas sa tead, kuidas saab ühe käega poolakat puu otsast alla?"
He he ! Joshua tipphetk indeed, hea naljarääkija tüüp oli.
Kuidas siis?
Ma tahan ka teada.
Lauri
Ausalt öeldes ma ei mäletagi kas joke´i pointi räägiti. Küll aga puterdas tüüp seda rääkides ja tegu oli väga haleda katsega töökaaslasele külge lüüa.
Loodan, et Ralf mäletab paremini.
Ma juba neli korda näinud, aga jah, puänt pole pooltki nii hea kui Sam Rockwell seda esitamas.
Lehvitad talle, nii saabki. :D
Ei tasu sellise naljaga lantima minna, ma arvan. Rockwell´il oleks aga õnnestunud, sest tsikk oli seksi peal väljas.
Sturmwarnungi artikkel on siiski die, sest liitsõna artikkel tuleb teisest sõnast ja kuna on die warnung siis on ka die sturmwarnung :P
Aivar, see on juba natsitarkus.
Post a Comment