Traileri reklaam lubas, et kui Easy Rider´iga defineeris Dennis Hopper kuuekümnendad, siis Out of the Blue -s teeb ta seda kaheksakümnendatega. Julged lubadused, võttes arvesse seda, et film valmis kaheksakümnendate alul ja ei suudaks parimagi tahtmise juures tervet dekaadi haarata. Aasta hiljem võimule tulev Ronald Reagan´i valitsus muutis jänkide elatustaset, patriootlikust ja rahulolu positiivsemas suunas, käesolev film aga jääb rohkem Nixoni pettunumuste ja trööstituse aega. Uus ja uljas ameerika ootas hoopis teistlaadset kino kui Hopperil pakkuda oli ja seetõttu jäi Out of the Blue omal ajal ilma oodatud menuta. Eks põhjus ole ka muidugi selles, et film tegelikult pole just kõige parem. Hoolimata Dennis Hopperi suurepärasest rollisooritusest, Wim Wenders´i ameerikaperioodi sarnasusest ja punk-rock viidetest, ei vedanud see low-production mind õieti kaasa. White trash draama kus oli nii alkoholi, narkot kui ka insestihõngulist seksuaalset ahistamist, kuid puudus uudsus ja väljendusrikkus mis küüniks tegevuspaigaks olnud väikelinna piiridest kaugemale. Keskmine hea draama kus omas elemendis viibinud Dennis Hopper tegi lõpus väga sarnase eeskujuks olnud etteaste oma hilisema tegelaskuju, Blue Velvet´ist kultustegelaseks tõusnud Frank Booth´ile. Väga sarnase, väga. 2,5/5
Sõltumatu kino pioneer.
4 comments:
mulle küll meeldis, eriti hea oli kontsert ja muidu ka, kill the disco.
Ma lugesin just Fletchu blogist, et Bad Liutenant on sul üks lemmikuid. Näe, maitse on meil ikka täitsa erinev kuigi välimuse järgi võiksime kaksikud olla.
Nuks, high five!
Pigem haarab ikka seitsmekümnendaid. Ja hea mees oled, et norisid, et ma "American History X" peret white trashiks nimetasin, aga sinu meelest siis selle filmi oma oli?
Ei, ma kirjutasin täpselt seda mida tahtsin ja kui sa seda haarata ei suuda, süüdista vaid oma piiratust.
Ja sõnapääriga white trash ole samuti ettevaatlikum. Iga pere mis Beverly Hillsist väljaspool elab ei ole seda mitte.
Post a Comment