Goong-nyeo - Kim Mi-jeong 2007Ajastukesksed detektiivilood on mulle alati meeldinud, hiljuti laenasin Laurilt uue kohtunik Di raamatu ja praegu olen Erast Fandorin´i viimased seiklused ette võtnud. Shadows in the Palace oli samuti ajaloolise taustaga kriminull. Tegevus toimus paarisaja aasta taguses keisri haaremis, ehk siis teenijannade, toaneitsite ja lemmiknaistele ehitatud suletud lossitiivas. Kuninga lemmikkonkubiini toatüdruku oletatava enesetapu tagamaid asus uurima õukonna naisteosakonna patoloog kel oli põhjust kahtlustada mõrva. Südilt järjekindla arsti uurimised hakkavad pinnale tooma saladusi ja ebameeldivusi mida kindlate reeglite järgi kloosterlikult elavas naistekogukonnas on proovitud varjata ja vaigistada.
Kõigepealt märkab silm muidugi kauneid kostüüme ja dekoratsioone. Erinevaid toimetusi tegevatel teenijail on ka erineva lõike ja värviga rõivad, välimus määrab klassi ja teenijaskonna hierarhia. Mida kõrgemal positsioonil, seda heledamates toonides rõivad ja priviligeerituile olid pool-lubatud isegi mõned tagasihoidlikud ehted ning kohustuslikust staatust näitavaist rõivaist erinevad riideesemad. Kohalik naistest koosneva võimuka ja kardetud haaremi "politsei" liikmed aga näiteks kandsid hoopis tagasihoidlikke hallikastumedaid meestekimanoid. 
Kaunid ajastutruud tualetid ning lossiruumides ja sisehoovides ohtralt demonstreeritavad kombed jätsid mulje kui põnevusmomendiga ajaloolisest filmist, kuid lavastaja oli peale detektiivithrilleri toonud sisse veel ühe žanri - horrori. Sellesama tüüpilise aasia õuduka kus mustad juuksed teevad hirmutegusid, kuid seekord ei tundunud see oma kordumistest hoolimata igav ega labane. Seekord kõik stampsed horrorielemendid sobisid filmi. Üleloomuliku mängutoomine andis lootust, et asjad lähevad paremuse poole, sest vaimud ei saa ju neid surmanud inimestele kättemaksmast loobuda. 
Kahjuks aga lahendati mõistatused ilma kummituste abita ja seda ma pean filmi juures väikeseks miinuseks. Vaimudemaailm küll susserdas kuid millegi ainuomase ja harukordsega ei üllatatud ning vaatamata thrilleri ja horrori fiilingu kattuvale lainepikkusele, jäid kummitused siiski tagasihoidlikeks. Ka stoori ise polnud just kõige peenem, kuid väga hea müstiline põnevik oli ikka. Mina nautisin täiega ajastu kombeid ja peeni paleeintriige mille võrgustikule oli kogu loo lahend ehitatud, samuti kaunist välist külge. 
Kakssada naist ja kaks mees ning filmi lõpus veel aju kokkujooksutav moment ühe põsearmiga kauni naise näol. No mina aru ei saanud, kui keegi teab palun aidake. Netist on nii uue filmi kohta veel raske filmiaustajate valgustavaid seletusi leida. 4/5
Ülekuulamine ja piinamine.
No comments:
Post a Comment