Cyborg

Cyborg - Albert Pyun 1989

Kunagi oli mu isal VHS kus ühe filmina Jean-Claude Van Damme karjäärile hoo sisse andnud Bloodsport ja teisena käesolev sci-fi seiklus. Viimati vaatasin seda umbes 16 aastasena ja nii ma olen kandnudki pool oma elust peas valearusaama, et tegu on mingi odava ja mõtetu kaklusi demonstreeriva ulmelise action juustuga mille väärtus kahaneb vastavalt eale. Ühte lahedat kohta ma siiski mäletasin ja sellest innustatuna otsustasin juhuse tahtel minuni jõudnud diski masinasse lükata ja nii skippides kui kerides see tühjas tehasehoones toimunud möll, ehk ainuke normaalne koht, ära vaadata. Suur oli aga mu ehmatus kui film kohe algusest peale huvi tekitas, meeldima hakkas ja enne kinni ei pannud kui lõputiitrid jooksma hakkasid. Film rokkis täiega! Avastasin, et seda tuleb vaadata mitte nagu tüüpilist põnevikku või ulmekat, vaid nagu live action animet. Kohe kui tood sarnasuse animega mängu, muutub kõik tegevus, kaklused, dialoogid, visuaalne taust ja isegi kaameranurgad arusaadavaiks. See on lihtsalt filmi lindile võetud anime, sarnane näiteks nii Battle Angel Alita´le kui The Wind of Amnesia´le oma sisu ja tegelaskujude poolest. Post-apokalüptilise maailma kurjamite tobedad rõivadki mõjuvad uue nurga alt vaadates enam mitte näeruväärseina ega punnitatuina, vaid täiesti arvestatavate isikupäraste riietusesemetena. Muidugi mängis oma osa minu vaimustusest ka üldine madal ootus saabuva suhtes ja DVD tasemel kvaliteet. Viimati sai seda filmi vaadatud venekeelse pealelugemisega ja kordi ümberlindistatud video kvaliteedis. Nüüd meenutas kunagist väljanägemis vaid lisade hulgast leitav pleekinud original theatrical trailer, film ise aga lausa säras oma puhastes toonides. Väga mõnus filmiõhtu küborgiga. 3,5/5

Hirmuäratav Fender.