Gladiatorerna - Peter Watkins 1969Olen suur Peter Watkins´i loomingu austaja, kuid seda filmi nautisin küll vaid patsifistliku sõnumi aga mitte visuaalse külje tõttu. Watkins kasutab muidugi oma vanu nauditavaid võtteid, ehk mustvalget dokumentalistika stiili, kuid need harvad hetked kadusid üldise ( vähemalt minu jaoks ) uinutava pildi sekka. Ühesõnaga sõnum oli tugev ja jõudis ilusasti pärale aga esitamiseviis tehnilise külje pealt ei meeldinud, kuigi tegu oli kuuekümnendate mõistes novaatorliku lähenemisega. Tugev kriitika militarismi, totalitarismi ja inimese vaba tahte puudumise teemadel. Head ideed, nagu näiteks oma aja kohta veider ja segadusse ajav irooniline narrator hääl kaadri taga toimunut seletamas ja samas veelgi rohkem vett segamas, ning satiiriline suhtumine "haigustele" nagu rassism ja kommunism.
Lähitulevikus lahendatakse ohvriterohked sõjalised konfliktid neutraalse Rootsi pinnal toimuvas sõjamängus kus kaks gruppi sõdureid lastakse vanasse tehasehoonesse üksteisega "peitust" mängima. Tervet hoonet ja samuti võistlejate emotsioone kontrollib superarvuti, ning ekraanilt jälgivad toimunut osavõturiikide kõrged kindralid. Sõduritega koos läheb tsooni ka noor prantslasest üliõpilane kelle unistuseks on mängu juhtiv arvuti hävitada, vabastada mängijad masina orjusest. Meenutas Gyula Hernádi romaani "Kindlus". 2,5/5
Tüüpiline Watkins´ilik hetk - kaader docu-dramat.
No comments:
Post a Comment