Jutud Battle Royale remake´ist olid liikunud juba paar aastat ja kohe kui film oli kümmekond minutit kestnud, arvasin, et seekord olengi ootamatult sellele kultusfilmi ameerika versioonile sattunud. Sarnasus Kinji Fukasaku tööga oli ilmselge ja muutus filmi kulgedes järjest tuttavlikumaks. Bussitäie tiinekate asemel olid aga hoopis kümme kolmanda maailma vanglate surmamõistetut kes toodi troopikasaarele üksteise vastu elu ja surma peale võitlema. Kaelavõru asemel on jalavõru ja relvad ei jagata kohe kätte, vaid nendega premeeritakse võitluse käigus, muidu oli aga sama mis sama. Teine film mis seoses The Condemned´iga meelde tuli oli Jurassic Park. Tegevus toimus suletud troopilisel saarel, pomod istusid keset saart kaitstud hoones ja vangid luusisid ringi sama ohtlikena kui velociraptorid ja T-rex´id. Kuna umbes oli sisu teada, ootasin DOA: Dead or Alive stiilis tsilli asskick´i, kuid jänkid tegid filmi ikka nii nagu alati. Super nõmedalt, pealiskaudselt ja ilma vähimagi stiilitundeta. Film mis pidi püsima võitlusstseenidel oli oma kokkupõrke koreograafias meeletult fantaasiavaene ja tagasihoidlik. WWE poolt produtseeritud ja junnkärakaka Steve Austin´iga peaosas nägigi film välja kui üks vabas looduses toimuv seitsmeaastastele mõeldud fake maadlusmatš. Kuna tegu oli lastefilmiga, siis loomulikult puudus ka veri ja otsene graafiline vägivald. Võib-olla on mingi gore uncut versioon veel tulemas aga kes sedagi vaadata viitsib, ega vägivald seekord aktsiaid tõsta. Tegemist siiski polnud selle nn. ametliku Battle Royale´i remake´iga, eks vaatame mida tühjad ajud meile siis veel tulevikus jänkimaalt saadavad. 0,5/5
Selline teema.
No comments:
Post a Comment