Kunagi käisin Opsi käest mänge laenamas ja mees soovitas mulle esimest PlayStationile ilmunud Galerians´i. Pani peli masinasse ja näitas kuidas mängida. Kahjuks oli ta aga paari aastaga unustanud mingi nipi kuidas teadvusele tulnud peategelast laboriruumist välja juhtida ja nii jooksiski vaene segaduses Rion kümmekond minutit mööda laborit edasi tagasi. Lõpuks Ops loobus, väites mulle, et tegelikult on see imelihtne ja küll kodus ise välja nuputad. Nagu aga paljude mängudega, jäi seegi elamus proovimata ja otsustasin nüüd siis vähemalt loo 3-D animatsioonina ära vaadata. Ops aga mängis hiljem veel PS2-le ilmunud Galerians: Ash´igi läbi. Laboris tuleb teadvusele poiss kes ei mäleta mitte midagi minevikust ja isegi oma nime on ta unustanud. Kusagil peas kõlab aga tütarlapse kutsung ja noormees asub telepaatilise tuttavakõlalise hääle saatjat otsima. Peagi avastab ta endas vihastamisega kaasneva pürokineetilise võime, ning mida rohkem teda tütarlapse ja enda mineviku otsinguil takistada püütakse, seda võimsamaks tema vihahoos ilmnevad para võimed muutuvad. Mõlema videomängu juures art directorina töödanud Masahiko Maesawa kokkuklopsitud seitsmekümne minutiline seiklus meenutas oma graafikalt ( arvatavasti mängu mootoril töötav ) ja ülesehituselt mängu. Kohtutakse ja võideldakse nelja erinevate võimetega bossiga ja lõpus on muidugi veel jõukatsumine põhipomoga. Puise arvutigraafikaga harjub peatselt, kuid kahjuks polnud lugu ise just kõige originaalsem. Siiski elasin ma aga Rion´seiklustele oma identiteedi otsinguil kaasa ja pettumust see 3-D teos ei toonud. Mängu läbinule on tegu kindlasti rohkem nauditava tööga. 2,5/5
Juhtmeid kokku jooksutav labor Galerians´i mängust, kust väljapääs tundub esmapilgul puuduvat.
No comments:
Post a Comment