Whale Rider

Te kaieke tohora - Niki Caro 2002

Lootsin filmi läbi vaadata hetkest mil see euroopa festivalidel tiirlema hakkas ja paar infokildu meediasse jõudis. Austraalia ja Uus-Meremaa filmid on alati head olnud ja mulle meeldinud aga Vaalasõitjat nähasaamist ootasin kohe väga. Ka Whale Rider oli hea film, kuid oodamise tuhin oli asjatu. Millegi erilisega film silma ei paistnud, liiga Hollywood, et mitte täitsa ropult öelda - Disney! No nii klassikaline lastefilmi võtmes leppimise ja eneseteostuse stoori, et euroopa vaatajale on kogu tegevus alati 15 minutit ette teada. Üllatus, üllatus, film oligi ülipopulaarne just Põhja-Ameerika regioonis. Teemaks on võetud iidsete maoori pärimuste ning traditsioonide elus hoidmine ja järeldulevatele põlvedele pärandamise teema. Kogu happy end koondub aga selle ümber kuidas traditsioone lõhutakse ja tabusid (kasutan seda sõna maoori keele mõistes) rikutakse, mis peaks kaasa tooma vaid hukatust. Feministid viskavad kindlasti suurest rõõmust hundiratast, mis sest, et vaalad hukkuvad, tähtis on uus tütarlapsest chief. Olen konservatiivne ja mures väikerahvaste kultuuri pärast, kuid seda peaks hoopis režissöör Niki Caro rohkem tundma. Se film on hoopis mondealismi ja globaliseerumise häälekandja, mitte traditsioonilise rahvakultuuri säilimise eest seisja. 5/10

New Zeelandi Damien - iidse kultuuri hävitaja!