Mul on kuri kahtlus, et see film sattus Opsi juures mu kotti täiesti kogemata. Kuna Steve Martin on mulle alati meeldinud, otsustasin asja pohmakaga rahulikuks vaatamiseks ette võtta. Kümme aastat tagasi, kui kuulsin Steve Martini kirjutatud näidenditest ja lühijuttudest, oleksin väga neid lugeda tahtnud. Ühtegi ta teost paberkandjal pole mulle siiani ette juhtunud, nüüd nägin siis jutupõhist filmi. Maailm ei oleks midagi kaotanud, kui see film ka tegemata oleks jäänud. Mitte, et halb aga üpris mõtetu. Härra Martin on arvatavasti jutu rohkem Ray Porteri ( keda ta ise mängib ) vaatevinklist, film keskendub aga Claire Danesi tegelaskuju ümber. Jason Schwartzman oli võrratu Rushmoreis, siinses kinoloos üpris üheülbaline, nagu Albert Markovski kloon filmist I Heart Huckabees. Midagi säravat ma kusagilt ei leidnud, liiga igav tundus kõik. Sobilikum oleks olnud Broken Flowersi tüüpi kuiva huumori või romantic movie võtmes lavastada, Anand Tucker lasi võimaluse käest. 4/10
Tugevate emotsioonide esiletoomine jääb kasinaks ja pinnapealseks.
1 comment:
Oli jah täitsa suvaline film: ei olnud
midagi head ega ka midagi eriti halba. Täitsa tuim tükk. Steve Martinit oli hea vaadata ka pisut teistmoodi rollis, aga kahjuks see filmi üldisest tuimusest ei päästnud.
Post a Comment