Hukkle

Hukkle - György Pálfi 2002

Kolmandik filmist vaadatud, tuli mul meelde, et pidi ka mingi mõrvamüsteerium olema. Siiamaani oli vaid rahulik ja ääretult igav tsilli-villi Ungari küla-elu kujutamine, rohkem dokumentaali kui mängufilmi moodi. Täiesti harjumatult mõjus puuduv dialoog, silm otsis pidevalt subtiitrit. See-eest kõik lihtsalt voolas vaikselt, nagu unine jõekene küla servas. Laisalt jalutasid mööda tolmuseid teid nii inimesed, kui loomad, aega kõigil küllaga käes. Vahepeal kihutas hävituslennuk mürinaga üle peade aga siis paistis jälle päike nii soojalt ja rahustavalt. Kõigil olenditel tundus olevat hea, kuid minul tapvalt igav ja tüdimenud olla. IMDb-ist loetud informatsioon läbiva mõrvateema kohta muutis natukene vaatevinklit. Kohe tundus kõik palju tumedam ja masendavam, kuid ikka veel liiga artsy-partsy for my taste. Ohtu oli tunda, kuigi ilma spikrita poleks ma võib-olla midagi tähele pannud. Nüüd nägin, et meesterahvana elamine Ungarimaal pole vaid guljašši söömine ja kurni mängimine, vaid suisa ohtlik ettevõtmine. Minu jaoks oli 75 minutitki järjest raske ja boring ungarlaste mandunud elu vaadata, mis veel Harglal, kes 24/7 seal elab.
Tänu oma tumedale paraleel-liinile oli tegelikult siiski hea film. Jään ootama György Pálfi uut teost Taxidermia, mis juba suutnud maailmas kõmu tekitada. Pidi mõnus pervo värk olema. 7/10

Kaader Ungari külaelust. NB! Pildil on tavalised sead, mitte ungarlased.