Distance - Hirokazu Koreeda 2001Hirokazu Koreeda eelmine fim Afterlife oli mu jaoks üks parimaid Jaapani filme, mida vaatasin aastal 2004. Nappide vahenditega loodud kergelt fantasy poole kalduv ood inimlikkusele. Kui Afterlife tegeles meeldivate mälestustega, siis Distance vastupidiselt valulikega. Grupp cult-liikumisele oma õed-vennad kaotanud inimesi, sõidab Blair Witchi tüüpi sügavmetsa rüpes asuva järve äärde jaapanlastele omast viimast austust avaldama. Jäädakse ööbima lähedal asuvas usugrupile kuuluvas suvilas, kus räägitakse ja meenutatakse oma lähedastega juhtunut. Kuuleme ning näeme lugusi üksildusest, enesetapust ja kurbusest. Üks inimene viiest aga ei ole see kellena esineb ja tema lein kuulub tegelikult teisele inimesele. Lein ja südamevalu sellegipoolest...
Ma virisen kogu aeg, et lääne filmid on liiga lapsiku ja lihtsa sisuga. Distance tuletas aga taas meelde, et aasia filmi jälgimine võib vägagi keeruline olla. Viie inimese jutust pead iga väiksemagi sõna haarama, oskama meenutuste virr-varris orienteeruda ja meeles pidame tegelaste sugulusidemeid, et lõpuks suur pilt kokku panna. Minu jaoks oli seekord liiga väsitav kogemus. Tadanobu Asano selles filmis super-cooli meest ei mänginud, pigem varjujäävalt halli, kuid siiski võtmeisikut. Meeldiv üllatus oli teda filmi kahekümnendalminutil näh, ikkagi Jaapani tugevaim ja tuntuim nägu hetkel. Kauakestev ja raskestijälgitav. 3/5
Kohe viib rong seltskonna tagasi argimurede rüppe.
No comments:
Post a Comment