Zhang Ke Jia teine film mille nägin on debüüdina täielik meistrisaavutus. Müts maha mehe ees ja kummardus maani. Täpselt sellist realistlikku Hiinamaad ma näha tahangi. Lagunevad ja lammutatavad räämas Pekingi äärelinnad, kooruvate tapeetidega toad ning uue kapitalistliku elumoe tulek. Mitte, et klaasist hotellides ja partei bosside villades elu vähem realistlikum oleks, vaid pigem loomulikust huvist näha teiste vaesuse taustal oma enda elu paremana. Fushi väitis mu Unknown Pleasures´i postituses, et hiinlane oma vaesust niimoodi ei võta nagu meie. Ei ole veel kapitalismist niivõrd rikutud, kuid vaidleks natuke vastu. Minu jaoks parimad Hiina filmid nagu Blind Shaft, Ermo, Not One Less ja isegi The Story of Qiu Ju on ikka suuremal või vähemalmääral raha ümber keerelnud. Alati on seda liiga vähe nii eestlase kui hiinlase jaoks.Taskuvaras on sarnaselt Tuntmatutele rõõmudele vaikselt ja pea-aegu sama sisuga kulgev film. Valjuhääldid röögivad partei propagandat, töölised sõidavad mopeedidel ja ratastel edasi-tagasi, kuid päevavargail on aega küllaga. Süüakse, mängitakse piljardit ja veedetakse aega karaoke klubides. Vastupidiselt A World Without Thievesi stiilsetele taskuvarastele, on Xiao Wu nohiklikult tasane ja isegi heasüdamlik pätt. Varastatute rahakoti vahelt leitud dokumendid saadab kirjaga politsei jaoskonda, kuna omanikel on tänu Hiina bürokraatiale raske uusi saada. Elukutse on ta siiski valinud endale väära.
Zhang Ke Jia Worldi ja Platformi loodan ka peatselt ära vaadata. Tundub, et mu uus lemmik lavastaja Hiinast on tekkimas ja seda sõprust ei tohi liig lihtsalt käest lasta. 4,5/5
Taskuvarga põgus õnnehetk.
No comments:
Post a Comment