La Mentale - Manuel Boursinhac 2002Alguses ei saanud kuidagi vedama, tavaline krimipõnevik tundus olevat. Kutt tuleb vanglast, proovib sirget rada käia aga ikka kisub vägisi teiste pättide juurde tagasi. Hollywoodis tehakse 2 sellist filmi aastas ja tundus, et prantslased on lihtsalt sealt mõne laua alla kukkunud stsenaariumi vaikselt välja smugeldanud. Peale pooletunnist vaatamist tuli ööklubi koht, kus mängis ehe vanakooli tekno, mis koheselt meeli köitis ja filmile rohkem tähelepanu sundis osutama. Järgmine lahe koht oli narkodiilerite, elukogenud gängsteri lõustade ja noorte hip-hop nagade, nääklemine jotade kõrtsus, mis tundus väga ehedalt lavastatud olevat. Üldse olit krimide välimus ja näod mõnusad grotesksed ja isikupärased, eriti just peategelase vaenlaste ridades. Meenutas kohati väga vanu prantsuse gängsteri filme, kuna olustik oli sarnane ja actioniga poldud üle pingutatud. Kuulivihma ikka lõpus sadas aga õnneks plahvatusi ja mees-mehe vastu kaklust leekide taustal ei olnud. Ka lõpp oli igati reaalne - pätt sai teenitud karistuse.Manuel Boursinhac tõestas tegelikult, et vana ülessoojendatud supp võib hea olla, kui oskad õieti maitsestada. Tavaline keskmine põnevik, mis tänu paarile mõnusale nüansile loomulik tundub. Kui IMDb andis 5,1 paneks mina 7,1.
Taas üks kuulus taxidriver. Selles filmis siiski pättide pomo Yanis.
No comments:
Post a Comment