Johnny Suede

Johnny Suede - Tom DiCillo 1991

Aastat kümme tagasi nägin Johnny Suede treilerit Kuldarilt laenatud suurepärase indie-filmi Rhythm Thiefi VHS kasseti alguses ja sellest hetkest olen seda näha tahtnud. Siis tulid teised Tom DiCillo meistritööd ja ootus debüüti näha muudkui kasvas. No ja oligi selline...debüüt. Filmi alul meenutas oma värvigammas ja dialoogide sarnasuses Lynchi Blue Velvetit, muud huvitavat nagu polnudki. Kiskus käima alles kui Pitti mängitud Johnny "Olen cool nartsisist" Suede kohtus maailma teiseks ilusaima naise Catherine Keeneriga. Sädet hakkas pilduma ja Bradi tegelaskuju sai alles oma õige vormi, mida lavastaja oli arvatavasti tahtnud vaatajale esitleda. Thelma ja Lousiga juba nägu tutvustanud Brad Pitt kehastab siin minu arust oma karjääri kõige mannetumat ja rumalamat meest. Õigem oleks öelda eputisest poisikest, kelle käitumine on kõike muud kui Tyler Durdeni. Keener oli selline nunnu nagu alati - two thumbs up performance! Lahe oli näha ka kahte tuttavat nägu. Nick Cave oli superstaar nimega Freak Storm ja kõige ebameeldivam neeger Samuel L. Jackson Suede bändi kontrabassi mängija. 7/10
Mõnus oli vaadata aga ega midagi erilist polnud. Living In Oblivion jääb ikka DiCillo parimaks comedyks ja Box Of Moonlight ta tipuks, mille ületamine saab kindlasti ühel päeval teoks. US retail oleks võinud ka mingeid lisasi omada, kahjuks vaid selline movie only dvd. Pidi veel subtiitrite puudusel kõrva lihaseidki pingutama.

Kati esimene, Cati teine. Keener filmist The Interpreter.