Thursday, April 28, 2011

Adult Swim Pilots - Korgoth of Barbaria

Korgoth of Barbaria - Aaron Springer 2006

Adult Swim´i pilootosad mis kunagi seriaaliks ei saanud. Vaatad ning mõistad miks. Ei ole seda sära ega vaimukust mis meele kohe kargama paneb, paar nalja ja ongi kõik, kuigi mõned tegelaskujud ning stoorid annavad justkui tunde, et paremini püüdes saanuks asja. Parajad jurad kõik...välja arvatud Korgoth of Barbaria mis on väärtus ise. Egas muidu oleks DVD reklaamis juba öeldud, et fännid-kallid, võtke rahuga, Korgoth of Barbaria on siinsel plaadil kenasti olemas. Ei tea miks sellest kunagi seriaali väntama ei hakatud, lugeda netist ka ei viitsi, sest olen veits haiglane, kuid seriaali tulemata jäämine tundub jube väärtegu olevat.
Korgoth oli post-apokalüptiline fantasianimatsioon, Conani paroodia mis paigutatud maailma kus kannibalistlikud mutandid, geneetiliselt muundunud loomad, cybernõiad ning keskaegses vormis maailm oma mitmete koomiliste tegelastega. Viimased said muidugi kõik surma ja väga vägivaldsel moel, sest multika põhi väärtuseks peale koomilise ürgse tulevikumaailma, oli veri ja gore mida igale poole julgelt sisse surati. Korgoth of Barbaria oli justkui vend Metalocalypse´i ja Superjail!´i absurdsele vägivallale, sama naljakas ja sama verine. Hinne läheb ainult selle animatsiooni eest, muud pahna arvesse ei võta. 4,5/5
Tuim metslane.

Monday, April 25, 2011

Transit - Перегон

Peregon - Aleksandr Rogozhkin 2006

Aleksandr Rogozhkin lavastajaks küll, kuid seal pidi olema üks teine ja tõsisem põhjus miks ma käesoleva filmi kuhilas ettepoole tõstsin. Kas oli kaudseltkellegi romaanil põhinev või soovitas keegi mulle seda, tee või tina aga ei meenu. Vaadatud nüüd igal juhul sai ja võis täitsa rahule jääda, suurealt jaolt tänu kahe mehe karakteritele. Esiteks oli kenasti välja joonistatud alkohoolikust murtud mees, lennuvälja komandant kapten Jurtšenko (alati ühtviisi tasemel Aleksey Serebryakov) ning teine mees saabus esimese surma järgselt, nimelt NKVD ridadesse kuuluv absurdimaiguga mõrvauurija. Need kaks tegelast oma nõukogude väärtuste ning samas nende pahupidise ironiseerimisega lõid kogu filmi väärtuse, ülejäänud oli lihtsalt üks hale vene komejant. 2,5/5
Alkohoolikust kapten ja tema mõrva uurija.

Filmiküsitlus - Jim Mickle

Ise ei ole jõudnud veel mingit arvamust kujundada, kuid kamraad Paranoiadisko jaoks on Stake Land Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali oodatuim film. Eks lähen ja panen festaril ise samuti silma peale, usaldusväärsete soovitajate viiteid tuleb alati tähele panna, eriti veel kui mehe varasem töö Mulberry Street mulle väga meeldis. Filmiootuses uurisin aga milliseid filme ja bände fännab Stake Land´i lavastaja Jim Mickle.

Nimi : Jim Mickle
IMDb : Jim Mickle
Koduleht : Jim Mickle

1. What movies and what kind of movies are you favorite ever?  What movies have impressed you deeply?

I fell in love with movies through the horror genre. Gore and special FX were my first love. As I grew up, my interests spread out from there to every genre and type of film, but scary movies are still my favorite. John Carpenter's THE THING is probably my favorite. I grew up idolizing Sam Raimi and David Lynch, and I've always loved the handmade energy of Robert Rodriguez's filmmaking. LA HAINE was a big influence as well as BLOOD SIMPLE, BLUE VELVET, DELIVERANCE. The list goes on and on.

2. What was the last memorable movie you saw?

I really loved MONSTERS. I saw it a while back but it's stuck with me the most of anything I've seen in the past year. I like when I can feel a movie and when the filmmaking and the story all feed off each other so well.

3. What kind of music/bands have you listened lately and feel happy to suggest?

I love THE NATIONAL. I love DEER TICK. I love NEKO CASE. I love THE WALKMEN. I really like dark, raw country stuff. THE FLYING BURRITO BROTHERS are an old classic. The best album on earth is Arthur Lee and Love's FOREVER CHANGES.

Thank you Jim!
Kaader filmist La Haine.

In the Mouth of Madness

In the Mouth of Madness - John Carpenter 1995

Ma olen käesolevat filmi nii korda kolm teleka kaudu vaatama sattunud, aga seekord sai esmakordselt algustiitritest lõputiitriteni ära nähtud. Mingeid pildikilde aga mälu kandis ja seetõttu teadsin ühte, teist ja kolmandat stseeni juba varasemast, tervikpilt õudusloost aga sai alles nüüd kokku. Meeldis väga. Täpselt selline horror mis segab mõttemänge, müstilist õhkkonda, bizarre friiklikust ning lõpuks ka monstrumeid. Põhimõtteliselt saad neli põhi komponenti mis ühe hea õuduka kujundavad. Tihti on need stiilid erinevates heades filmides aga siin miksiti kõik kokku ja mina jäin tulemusega igati rahule. Lõpp muidugi oli veits selline kaheldava väärtusega, lootsin ikka, et identideedid hakkavad samuti hajuma või võõrastega kokku sulama, hullumeelsusemailm läheb veel paar korrust alla poole, kuid võis ka Carpenteri tagasihoidlikuma twistiga leppida. Mõnus õudusfilm. Me like it! 4/5
Kirik. Jep, täpselt nii! Kirik.

Snow White: A Tale of Terror

Snow White: A Tale of Terror - Michael Cohn 1997

Lugesin eile lehest, et kinodes jookseb film Punamütsikesest, loodetavasti kannibalismiga, mitte koolivaheajale omane. No vaatasin siis ise sellise šokiuudise peale Lumivalgekese filmi, oli teine juba aastaid "peab nägema" kavas olnud. Muinasjutt, kuid püütud oli selle iidvana legendi Grimmi poiste versiooni siduda tõepärasemata tegevusliinidega, panna kogu lugu ajaloolisesse konteksti. Maagiast muidugi loobuda ei saanud aga seda oleks võinud pakkuda alkeemiat tundva nõia tasandil ja maagilistest instrumentidest (tuntud võlupeegel) loobumisega. Päkapikkude asemel olid erakluses end peitvad ketserid ja sandid, deemon-nõia asemele oleks võinud samuti asetada rahvameditsiini ja mürktaimi tundva õnnetu naise. Ja muidugi oleks realismi huvides pidanud "päkapikud" printsessi kordamööda võtma, sest ega siis iga päev heidikute sekka üks eksinud tulevikuta kaunitar satu. 3/5
Sigourney Weaver oli cool!

Sunday, April 24, 2011

Passenger

Pasazerka - Andrzej Munk, Witold Lesiewicz 1963

Filmiveebis ühs fašist vingus, et muidu oli Pianist hea film aga kuna juutide kannatusi juba küllalt nähtud ja tänu sellele siis erilist vaimustust ei tekitanud. No kuidas saab üks goi (sest inimene ju küll sellist lauset ei ütleks) nii haiget natsiiba ajada, kahju lausa, et NWO veel täistuuridel käima pole läinud, laseks tüübi kohe JDL-i salavanglasse heita ning seal igat ta jäset kuus korda kiibistada. Juutide kannatused on püha asi ja sellesse nii kergekäeliselt suhtumine on antisemitismi patt, see suurim ning õiglasem mis muud seitse kaugele enese taha jätab. 6 000 000 õnnetut (arv on tegelikuses loomulikult suurem, kuid jumalarahvas on tuntud oma tagasihoidlikuse poolest ning märterlusega uhkustama ei kipu) surid hirmsaid piinu ( näiteks see Auschwitz´i karu kelle auku iga päev lõunaks üks elav juut heideti) tundes MEIE KÕIGI pattude pärast ning läbi surma lunastasid meie südametunnistused ja järsku nüüd ilmub välja mingi noor kes ei pea inimkonna suurimat ohvrit millekski. Jõle tunne kohe ronis sellele mõeldes hinge.
Võtsin närvide rahustamiseks ette ühe HOLOCAUSTifilmi, sest mis ikka meelt paremini sätiks kui sedalaadi kino, kuid ohh õnnetust -sattusin taas natsismi otsa. Andrzej Munk oli samuti fašisminakkusest mürgitatud ning tema film ei näidanudki 100% valitud rahva kannatusi, vaid sisse oli ketserlikult lükatud ka kaadreid lõbutsevatest inimestest, justkui võiks rõõmu ja HOLOCAUSTi ühes teoses demonstreerida. Õudne! Pean vist ikka Pianisti taaskord vaatama, teised kõik valetavad ja vassivad ega näita saksa sigade julmusi piisava tõepärasusega ning jätavad mõnest blondist värdjast isegi sümpaatse mulje. 2,5/5
Natsikoerte armee ootamas oma päevast juudiliha annust. Vaadake kui dresseritult nad istuvad, ei mingit loomalikku lusti, vaid täielikult natsipropaganda poolt ajupestud topised. Kaikaga peksaks surnuks sellised ebakoerad ja tellisega tambiks sodiks kutsikad, et vaid natsikoera geen igaveseks maapinnalt häviks.

Saturday, April 23, 2011

On the Comet

Na komete - Karel Zeman 1970

Karel Zeman on muidugi geenius, aga tema seekordne Jules Verne´i ekranisering jäi natuke lahjaks. Liiga palju lobisemist ning niisama janti ning liiga vähe nippe animatsooni ja fimi segamisel. Muidugi oli fantastiliselt lahedaid kohti nagu näiteks võitlus dinosaurustega või siis moodsa relvastuse juurutamine arees, kuid üldpilt jäi ikkagi liiga ühekülgseks, seiklustevaeseks ja huumorit nappivaks. See loomulikult ei võta mult indu vaadata veel ja veel tema käe all valminud filme, ega keegi teine poe suutnud nii fantastilisi aurupungi elementidega maailmu luua ja panna ühte patta seiklust, nlja ning sajanditagueid tehnikaimesid. 2,5/5
Moodne "relv" kihutab sauruseid hirmutama.

The Bostonians

The Bostonians - James Ivory 1984

Lavastajatoolis James Ivory ja taaskord ette võetud Henry James´i romaani ekraniseering. The Europeans oli minu jaoks eelmisel aastal nähtud linalugudest üks vaimukamaid ja sarnast elamust lootsin ka bostonlastest, kuid nii peent teravust ja vimuküllust kui Ivory varasem James´i ekraniseering oli, siit kahjuks ei leidnud. Euroopa sugulaste ning puritaanidest jänkide vastuseisu asemel pakuti naisõiguslaste liikumise ning meeste vastandumist. Näidati, et kui ikka loosungite taga tuksub armastust ihkav süda, siis ei ole šovinismijuttudest kasu, lõpuks leiab ka kõige põhimõttekindlam feminist end labase karuse mehe käte vahelt.
Selline mõnus koomiline film Bostonist pärit jänki ja Missisipist tulnud lõunaosariiklase vahelisest kuramaažist kus mees vedas lõpuks ikka pikema kõrre, tehes sellega ninanipsu kogu sajanditagustele feministidele.Ja kui juba feministid mängus, siis muidugi ka lesbid, sest ilma selle klišeeta ei suutnud ka käesolev film, pakkudes seeläbi aga hulga parema näitlejatööga kiindumust. Humoristliku lähenemisega ajastudraama, pilk hetke kui naised asusid end meestega võrdsele pulgale sättima. Nurjatud sellised! 3,5/5
Linda Hunt, Jessica Tandy ja Vanessa Redgrave olid võrratud nagu ikka, aga samuti sümpatiseerisid Christopher Reeve ja Madeleine Potter noorte armunutena.

Friday, April 22, 2011

Filmiküsitlus - Simon Rumley

Olles nüüdseks ära vaadanud enam kui pooled sel aastal Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil linastuvatest filmidest, tuleb tunnistada, et Simon Rumley "Red White & Blue" on mulle siiani enim meeldinud, kohe lausa sügavat muljet avaldanud. Uurisin siis lähemalt, et millistest kinotöödest on lavastajahärra inspiratsiooni ammutatud ning millised bändid on aidanud töötuju luua. Meilile tuli vastus koheselt. Simon väitis, et tal oli just hetkel aega ja tuju minu saadetud küsimustele vastata, paar tundi hiljem oleksin aga lühiintervjuust ilma jäänud, sest ta on sõitmas koos "oma lemmiklapsega", ehk uuema linalooga, Prantsusmaale konnasööjaid rõõmustama.

Nimi: Simon Rumley
IMDb : Simon Rumley
Koduleht: Simon Rumley

1. What movies and what kind of movies are you favorite ever?  What movies have impressed you deeply?
 
I tend to have a pretty wide remit in terms of what I like and am happy to watch many different types of films but I guess what I prefer are dark dramas which tend towards human extremes and well crafted but stranger films that I couldn't imagine myself. 

In terms of the former, I'd cite more obvious stuff like Aronofsky, the early work of Nicholas Roeg and Ken Russell, Krystof Kieslowski's whole work, classic Scorsese, Park Chan Wook, Werner Herzog etc, etc.

In terms of the latter, Jodorowsky is up there for me in terms of his ideas. I recently watched Sion Sono's Strange Circus again which is a pretty crazy film which not as many people have seen as should have. Shinya Tsukamoto's Tetsuo is another such example as is Kim Jee Woon's A Tale of Two Sisters. Ichi the Killer is probably my favourite Takashi Miike film and he's pretty varied in what he does but always worth checking out. 

Beyond the more obvious weirder/darker stuff, I love Richard Linklater (my first three films were compared to his early works), Francois Ozon, a lot of Rob Reiner and John Hughes to name a few... 

2. What was the last memorable movie you saw?

I see a lot of films and am not usually as blown away as I'd like to be but I'd have to say Confessions was the last excellent film I saw which was at Sitges last October. Although it dragged a little 3/4s the way through, generally I thought it was spell-binding; stylistically impressive, structurally bold and suitably dark! 


3. What kind of music/bands have you listened lately and feel happy to suggest?

Good question! Well I was at SXSW recently and saw: Duran Duran, The Strokes, The Vaccines, Black Lips and Eli Paper Boy Reed.

New albums by Glasvegas, The Vaccines and Cat's Eyes (lead singer from the Horrors) are all pretty excellent and have been receiving a lot of play on my ipod recently as has the newish album from Manic Street Preachers. Other newer bands I like include White Lies and Crystal Castles and I often listen to a healthy mount of punky stuff - mainly Rancid/Dropkick Murphy's kinda rebel rousing punk. As well as that: Bowie, Muse, Bauhaus, The Killers, The Horrors, Gaslight Anthem, Gallows, The Editors, The Drums, The Big Pink etc all feature on my iphone player...
Thank you Simon!
Kaader filmist Strange Circus.

Sonic Youth - Goo

Sonic Youth - Goo 1991

01. Dirty Boots - directed by Tamra Davis
02. Tunic (Song For Karen) - directed by Tony Oursler
03. Mary-Christ -directed by Steve Shelley
04. Kool Thing - directed by Tamra Davis; guest appearance by Chuck D (of Public Enemy)
05. Mote - directed by Ray Agony, produced by Sonic Youth
06. My Friend Goo - directed by Dave Markey, Joe Cole, Kim Gordon and Thurston Moore (technically supposed by Raymond Pettibon); guest appearances by Joe Cole and Mike Watt (of FIREHOSE)
07.Disappearer - directed by Todd Haynes, edited by Tamra Davis, Live in Toronto
08. Mildred Pierce - directed by Dave Markey; guest appearances by Sophia Coppola and Sally STP
09. Cinderella's Big Score - directed by Dave Markey; guest appearances by Bill Bartell and Chris Cohen
10. Scooter+Jinx - directed by Richard Kern; guest appearances by Karen Disney and Linda Serbu
11. Titanium Expose - directed by Phil Morrison

Klassikalise plaadi klassikalised lood. Mõned videod tuttavad juba Corporate Ghost kogumikult aga nii head, et üle vaatamine probleeme ei tekitanud, teised varem nägemata ja läbi selle veelgi põnevamad. Isiklik lemmik oli Dave Markey poolt lavastatud "My Friend Goo", väga lihtne video tõelise UG mkiga.

Thursday, April 21, 2011

Jagir - Nagu kolm musketäri

Jagir - Pramod Chakravorty 1984

Filmist mäletasin vaid kotkast ning maa aluses koopas peetud võitlust raudhambaid omava mehega, kuid seda tunnet mis mind 11 või 12 aastase pägalikuna valdas kui kinost väljusin, mäletan siiani. See oli justkui selline tunne, et olen seda filmi varem unes näinud, kõik oli nii tuttav ja hea, jalg tatsas kohe kiiremini ja meel oli eufooriline. Paar päeva hiljem käisin linalugu teistkordselt vaatamas ning võib olla sai hiljem isegi kolmas kord kinno mindud. Kui töökaaslane sellest, et ta käesoleva filmi DVD-l ostis, rääkima hakkas, tahtsin loomulikult ise ka uuesti näha. Väitsin veel, et arvatavasti ilge jama aga noorena mulle meeldis ning eks ma siis püüan nii nostalgiast tiivustatuna üle vaadata.
Oma suureks üllatuseks avastasin aga, et tegu igati väärt kinolooga ja igasugust nostalgiast kandmist ei lähe fännamiseks üldse vaja, teos kannab kenasti ka ilma selleta. Võiks isegi öelda, et hetkeseisuga mu lemmik india film ever, mitte kusagil mujal ei näe sa kauboiactionid mis segatud jamesbondiliku põnevikuga, popkultuuriga poosetamist mis kukub india kontekstis campilikult välja, idiootset komöödiart mille mõned pärlid olid vaimustusest rõkkama panevad ning kõige selle peale saad kirsiks veel eepilise loo kus suhterägastikud ja suguluslabürindid ajavad aju tossama. Keegi esineb pidevalt vale isikuna, keegi on kellegi kadunud poeg või siis lihane poeg selgub olevat hoopis leidlaps.
Kõike seda ühtaegu traagilis-lüürilises kui ka koomilises võtmes, igal juhul kahe ja poole tunni jooksul ei suuda kordagi igav hakata, isegi muusikalised tantsunumbrid on piisavalt lahedad j kui lisada veel tobe huumor, juustune action ning püüd paista välja eriti pop, siis saab kokku ühe väärtfilmi, parema kui Satyajit Ray eales lavastada suudaks. Annan isegi andeks kergelt lohiseva lõpu, sest pea kolm tundi sai nagunii kõva kütmist, mis see pisuke siis lõpus ikka ära ei ole. 5/5
Kolm india kauboid ning nende naisukesed.