The House of the Devil - Ti West 2009Kaheksakümnendate stiilis õudukas mis üle tunni kruvib pinget ning alles siis toob vere mängu. Olgu, üks pauk käis ja ajutükke lendas ka varem, kuid peategelase ümber keerlev võtab vaikselt samm-sammu haaval tuure üles jõudes lõpuks...mitte just kõige originaalsema lõpuni. Korraliku, kuid üsnagi tavalise. Vähemalt mitte vaikse atmosfäärilise alguse väärilise, sest meel krutib end alateadlikult lainele kus vaikusejärgselt peaks pauk eriti valjult mõjuma, mitmekordse intensiivsusega lajatama. Ma mõistan, et lavastaja püüdis võimalikult kaheksakümnendate stiilis õudukat vändata mis tal ka suurepäraselt õnnestus, lõpus toimuv kaasa arvatud ning seal ei saa nõuda modernsemat lähenemist, kuid kolmkümmend aastat hiljem mõjunuks müstikast loobumine ning kult-killing teemale truuks jäämine vaat´et kõhedamana. The House of the Devil on väga hea aastate tagust stilistikat ning horrori tunnetust tabav film, kuid kui see oleks tehtud tõesti kaheksakümnendatel, jäänuks ta lihtsalt üheks keskpäraseks Rosemary´s Baby klooniks. 3,5/5
8 comments:
Kas sa mitte sellest filmist varem mingi kesisema arvamusega lagedale ei tulnud?
Ei. Vaatasin esmakordselt täna päeval kui lapsed õues olid.
See film saab minult kõige koledama pitsa auhinna. :)
Kuba sa mõtled? Restolaul olevat või koju tellitut? Viimane maitses sitasti. :)
Restolaual olnut.
Ti West teeb kindlasti tulevikus veel suuri tegusid, minu meelest oli tema järg Cabin Feverile ka täitsa õnnestunud b-splätter.
Tundub, et minu, Paranoiaka ja sinu sõna onu Kalveri vastu (kes miskipärast selle filmi maapõhja materdas) :)
Õhtul tsekkan kalveri kirjutist ka, hetkel nagu ei meenugi, et oleks lugenud.
Post a Comment