Väike parteimutrika, alkohoolikust komaktivist, kutsutakse ülemuse juurde kohvile ning antakse kätte ülesanne panna kokku grupp kes peaks lähikonnas inimliha mekkinud hundikarja hävitama. Õnnetu mehike jookseb portfell kaenlas linna peale, sakutab unest üles ja tirib peedipudeli kõrvalt ära auuli kõige suuremad joodikud ning päevavargad, andes kätte käsu olla järgmisel päeval valmis hundijahiks. Element laseb end ahvatleda preemiarahadest mis hundinahku ettenäitavat ootavad ning reis logisevas bussis võib alata. Mõne aja pärast aga selgub, et paikkonnas ei ole ühtegi hunti ning grupp mehi satub silmitsi analoogse, kuid hoopis teise vaenlasega.
Film mille õhustiku lõid võttepaigad, ehk surnud linnad Araali mere ääres. Õigem oleks öelda taandunud mere ääres, sest vett näeb filmis harva, küll aga liiva, mis enese alla matnud külad ning asulad kust kunagi kaluripaadid merele läksid. Minu jaoks oli see sisemere kadumine justkui hilisem probleem, kuid juba aastal 1988 võis näha kaadreid kuidas tuletorn troonib keset liivaluiteid, mahajäetud tööstusmasinad vajuvad vaikelt pinnasesse ning terved suured asulad on poolenisti liiva alla mattunud. Võimas võttepaik, ökoloogiline katastroof traagilisel kujul.
Pealkiri muidugi reedab. Seltskond satub vastamisi hulkuvate koerte karjaga, aga tänu tegelaste tumedale taustale visatakse sisse vempe mis muudavad relvastatud meeste võitluse metsistunud loomadega üsna võrdväärseks. Nautisin põneviku atmosfääri ning olin üsna veendunud, et koerte killimise juures ei saada ikka korralikult hakkama, kuid vastupidi. Tõesõna jäi paaris kohas mulje, et ei mingeid eriefekte, vaid hoopis võetud varjupaigast posu koeri vaid selleks, et nad kaamera eest reaalselt maha lasta. Verd pritsis ning penid kiunusid.
Montaaž tulistamiste ja surevate koerte kokkusobitamises oli väheke nõrk ja filmi lõpus olev sümbolism liigne, kuid üldpildis pakkus siiski väga korraliku elamuse. Hea, tuntud näitlejatega, perestroikaaegne film mis kandis aimatavat sõnumit karmavõlast, situatsioonist kus inimtegevuse tagajärgedel muutunud loodus leiab teise viisi taas inimest ennast hirmutama tulla. Ja läbi valu muuta inimest loomale lähedamaks. 4/5
Jahiseltskond - parmud, vargad ning rahaahned kütid.
8 comments:
Tissi on ka siin vilmis vist.
Sellest ka kaks lisapunkti?
Ei ole.
Ingliskeelsed tiitrid on ?
: D
Ei ole.
Aga võib-olla on ka, ise vaatasin vene keeles, ei hakanud tiitreid otsima.
See arvustus läks küll nüüd asja ette 100%, sest just see koerte tapmise ja PAZ bussi liiva alla vajumise pilt kummitab mind nõukaaja pärandina siiamaani aegajalt. Kahjuks pole isegi osanud kusagilt peale hakata selle filmi otsimisega, aga nüüd toodi pealkiri koju kätte ära.
Mõnus, et sain abiks olla! Jeee!
Post a Comment