Jagir - Nagu kolm musketäri

Jagir - Pramod Chakravorty 1984

Filmist mäletasin vaid kotkast ning maa aluses koopas peetud võitlust raudhambaid omava mehega, kuid seda tunnet mis mind 11 või 12 aastase pägalikuna valdas kui kinost väljusin, mäletan siiani. See oli justkui selline tunne, et olen seda filmi varem unes näinud, kõik oli nii tuttav ja hea, jalg tatsas kohe kiiremini ja meel oli eufooriline. Paar päeva hiljem käisin linalugu teistkordselt vaatamas ning võib olla sai hiljem isegi kolmas kord kinno mindud. Kui töökaaslane sellest, et ta käesoleva filmi DVD-l ostis, rääkima hakkas, tahtsin loomulikult ise ka uuesti näha. Väitsin veel, et arvatavasti ilge jama aga noorena mulle meeldis ning eks ma siis püüan nii nostalgiast tiivustatuna üle vaadata.

Oma suureks üllatuseks avastasin aga, et tegu igati väärt kinolooga ja igasugust nostalgiast kandmist ei lähe fännamiseks üldse vaja, teos kannab kenasti ka ilma selleta. Võiks isegi öelda, et hetkeseisuga mu lemmik india film ever, mitte kusagil mujal ei näe sa kauboiactionid mis segatud jamesbondiliku põnevikuga, popkultuuriga poosetamist mis kukub india kontekstis campilikult välja, idiootset komöödiart mille mõned pärlid olid vaimustusest rõkkama panevad ning kõige selle peale saad kirsiks veel eepilise loo kus suhterägastikud ja suguluslabürindid ajavad aju tossama. Keegi esineb pidevalt vale isikuna, keegi on kellegi kadunud poeg või siis lihane poeg selgub olevat hoopis leidlaps.

Kõike seda ühtaegu traagilis-lüürilises kui ka koomilises võtmes, igal juhul kahe ja poole tunni jooksul ei suuda kordagi igav hakata, isegi muusikalised tantsunumbrid on piisavalt lahedad j kui lisada veel tobe huumor, juustune action ning püüd paista välja eriti pop, siis saab kokku ühe väärtfilmi, parema kui Satyajit Ray eales lavastada suudaks. Annan isegi andeks kergelt lohiseva lõpu, sest pea kolm tundi sai nagunii kõva kütmist, mis see pisuke siis lõpus ikka ära ei ole. 5/5

Kolm india kauboid ning nende naisukesed.