Skyline - Colin Strause, Greg Strause 2010Mõnikord ma kohe ei saa aru, et kas inimesed tõmbavad keset ühte ainsat paberit joone, kirjutavad ühte otsa hea ja teise halb ning kukuvad siis filme ühele ja teisele poole loopima. Minul on sedalaadi pabereid virnades kus peale teksti hea-halb veel ka üldisemad nimetajad nagu koloniaal-action, hiina vampiirifilm, tulnukaga võitlus kosmoselaevas, skinheaddraama, HK tulemöllupõnevik, vangladokumentaal, samuraifilm, slow-mov indiekomöödia ja nii edasi, ja nii edasi... Võtan nüüd selle paberi kuhu on kirjutatud "Odav straight to video ulmekas" ning mis tulemus oleks? Loogiline ju, et seal hea poolel 7, järsku isegi 8, sest ma justkui ei mäletagi ühtegi juustust cheap sci-fi actionit mis nii hästi tehtud. Siis eriefektid nii hästi tehtud, sest film ise täpselt selline ühes toas linti võetud jublumus mida on ikka ja jälle alekastides vedelevatele diskidele punnitatud, aga monstrumid, kosmoselaevad ning mõningal määral ka idee aga on teostatud ülihästi, lausa pinevuse kiskus sisse kui ikka junnid ringi jooksma hakkasid.
12 comments:
True, true. Minu arust kah kobe film ja suurelt ekraanilt veel eriti.
No ma ikka mainin ära, et mulle jättis Battle los Angeles samalaadse mulje, olid teised justkui velled, sama lugu sõjaväe ja tsiviilide vaatenurgast. Kusjuures lootusetu maailmahuku tunne oli mõlemas ja täitsa kõhe kohe.
Välja arvatud see, et Battle:LA polnud niivõrd lootusetult rumal tükk nagu Skyline. Kõik need tegelased ajasid kananaha ihule, piin isegi suurelt ekraanilt vaadates.
Ometigi on Skyline`i alus palju, palju põnevam, huvitavam, eriti veel see lõpp.
Battle:LA oli vaatamata klišeevabriku direktori staatusele lõbus, kuid mitte lootusetult loll, minu jaoks pingeline ainult tänu tehnilistele kategooriatele ja võitlustaktikale, nii palju kui seda oli. Skyline pakkus ainult lahedaid tulnukaid ja lollust.
Seepärast ei suuda ma neid ühele pulgale panna.
Lihtsalt minu arvamus;)
Eemmm, "Skyline" on kümme korda intelligentsem kui BLA.
Skyline vaatamine põhjustas minul unisust, okserefleksi, metsikut silmade pöörlemist ja ebamugavat vastikustunnet, et isegi mitte Solarise heli ei suutnud päästa tegelikult üsna üheülbalise välimusega ulmekat, mille ainuke hea külg ongi mõte, aga muu oli nagu mingisuguse solgi ekraanile määrimine.
BLA-d võrdleks aga hoopis näiteks Iseseisvuspäevaga. Enne vaataks 10x BLA-d kui veel uuesti Emmerichi geniaalset lollust. :)
Huvitav, mul tuli just pärast BLA vaatamist pähe mõte, et ID4 oli ikka päris viisakas film sellega võrreldes.
Nägin ka Skyline-i ära, täitsa ok+ film oli, ehkki liiga A, et olla täisväärtuslik B.
BLA jääb kuhugi ülikaugesse tulevikku ja ID4 täpselt vastupidises suunas.
Üks BLA,BLA,BLA...käib vaid!
Vaatasin ära. Ilge sitt, ilma suurema loogikata igav jama, kahjuks.
Sind hoiatati!
Jah, hoiatati aga ma ei suutnud vaimustust tunda neist tulnukatestki. Need suured liikusid ilmselt mingi oma, kaasavõetud füüsikaseaduste järgi. Muud paska oli ka veel kõvasti, aga mis peamine - sisu pold ju ollagi.
Kuidas ei olnud sisu? Tulnukad tulid ju ajude järgi, mõtlemisainet nädalateks.
Post a Comment