Friday, April 08, 2011

The Taqwacores

The Taqwacores - Eyad Zahra 2010

Noor inseneriks õppiv moslem Yusef kolib üüriliseks majja mida haldab islamistist straight edge punk Umar. Peagi kohtub ta ka teiste maja elanikega kes kõik lähis-ida päritolu, teise või kolmanda põlvkonna ameeriklased ning keda seob ühine huvi pungi vastu. Noorele poisile tutvustatakse peatselt taqwacore, ehk islamistlikku punk/HC liikumist ja seletatakse ära, et olla punk ei tähenda veel usust lahti ütlemist, suuremal või väiksemal määral palvetavad kõik maja punkidest asukad Mekka poole. Ka oma isikliku ekstreemse punk väljendusena burkat kandev lesbist toanaaber Rabeya.
Filmil on mitu head omadust. Esiteks tegu sõltumatu väikefilmiga mis tutvustab väga ekstreemset punk liikumist, mehi keda peavad veidrikeks nii pungid kui moslemid. Siis ikka tõeline punk-rock, kui suudad segada traditsionaalse islami avara tolerantsusega (straight edge ja islam, gaypunks ja islam, ...) ning seal maailmas sirge seljaga pea püsti kõndida. "Ma olen nii moslem, et võin öelda fuck you islam!", pidas üks peategelastest Jehangir teistele palvetunnis jutluseks.
Teine filmi pluss ongi see, et suuremalt jaolt räägib film tegelaste vaadetest islami usule ning punk tuleb alles teises ringis. Kui oleks alustatud taas ühe pungifilmiga, ei oleks kuhugi jõutud. Klišee asemel kus noor pungiga tutvunu ajab poole filmi pealt irokeesi pähe, jäi Yusef lõpuni traditsionaalsele islamile truuks, ei joonud, suitsetanud ega katsunud naisi enne kui pulmad peetud. Siin näidati islamit enne punki ning välditi mitmeid karisid, eriti tänu sellele, et iga filmi tegelane sai olla see kes ta on ja nii sügavalt religioosne nagu soovis ning teda sellisena piisavalt ka seltskonna poolt välja kannatati.
Kolmandaks kiidan peeni satiiritorkeid, sest egas ilma nendeta islamipunkida islamiohu all paranoiliselt (ja samas ka õigustatult) elavas USA-s ette ei kujuta. Paar väga vaimukat viidet ning piisavalt väikest humoorikust. Scenest sai üsna hea pildi, eriti lahe aga oli ekstreemsete islamistide HC bänd kellesse ülejäänud pungiseltskond suhtus kui natsidesse, sest bänd ei lasknud oma kontserditele naisi (naise koht on kodukambris!) ning keeldusid isegi vastassugupoolega ühe katuse all viibimast. Radikaalsed moslemid kes ometigi samas punki kütavad, oh maailm on suur ja lai. Ahjaa, mainin ära, et need bändid keda filmis kuulda näha saab on scenes ka päriselt olemas. Hea pungifilm väga omapärasest liikumisest. 4/5
Maja asukaid.

4 comments:

paranoiadisco said...

Sa samanimelist dokumentaalfilmi pole veel vaadanud?

paranoiadisco said...

Noh, peaaegu sama siis: Taqwacore: The Birth of Punk Islam.

Trash said...

Ei ole. Kunagi kui see film esmakordselt sima hakkas, siis otsisin aga ei leidnud kumbagi. Nüüd filmi sain.

metsavana said...

Hehe, esimene maja-asukas on justkui Villu Tamme moslem versioon.