Rampage

Rampage - Uwe Boll 2009

Minu esimene Uwe Boll´i film ja peab ütlema, et ei olnud häda midagi. Ei saa aru mida inimesed ta kallal vinguvad ja teda maailma halvimaks režissööriks nimetavad. No muidugi ei ole ta käesoleva filmi järgi otsustades täiuslik, kuid mees sai siiski hakkama. Filmi puhul oli suures plaanis viltu neli asja. Esiteks ei sobinud nii otsekohese filmi juurde kõik stseenid kust puudus peategelane ise, sest tema oli A ja O ning kui film läheb third-person shooteriks kätta, on koheselt aru saada, et vaid ühe inimese silmade läbi peaks kogu filmis toimuv kujutatud olema. Teiseks häirisid montaažiga sissemiksitud ajahüpped, sest sirgjooneline nagu oli tänavatel toimuv tapatöö, oleks pidanud olema ka linalugu ise ning igasugune tuleviku ette näitamine mõnesekundiliste klippidena, jäi vaid lõivu maksmiseks modernsele noortekinole. Samamoodi oli ka videokaamera pildiga kus massimõrvar omi mõtteid linti luges. Peale populaarse (popi nii umbes 2-3 aastat tagasi mõistes) nipi taaskasutuse ei pakkunud see mitte midagi. Ja liiga popid olid ka plahvatused, sest kuigi nende tähtsus oli isevalmistatud väetisepommidena stsenaariumisse sisse kirjutatud, jätsid need siiski rohkem b-actioni mulje kus lööklaine loopis autosid ja leegid käivad taevavõlvini. Muidu aga täitsa põnev tükk ühest tüübist kes paneb soomuse selga ja läheb automaatrelvadega väikelinna tänavatele Doom´i mängima, kusjuures iga vastutulija on "pahade" poolel. Boonuste hulgas klipid mis annavad väheke rohkem mõista, et peategelane ei pruugi puhtaks jääda, kuid minule meeldinuks just see kuripoisi pääsemine rohkem. No eks nii ka lavastajale, miks muidu neid stseene välja jätta. 3,5/5

Kill, kill, kill!!!