Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski - Asustatud saarVarrak 1999
Täitsa gay lugu oli. Peategelane Maksim tahtis kogu aeg vaid hõbedaste vuplite väel ringi silgata, võttis end alasti igal võimalikul juhul ning püüdis oma boyfriend Gai´d võimalikult palju katsuda. Võttis "sõbra" pead oma sülle, silitas kätt ning näppis koketeerivalt mehe mundrinööpe. Gai aga seevastu imetles oma tugevat kaaslast, püüdis viibida tema seltskonnas ning väitis rohkem kui korra, et armastab Maksim´i. Kallistusi ja embamisi ei jõua kokku lugeda, isegi pidžaama väel üksteise voodile minekut tuli ette.
Fänni illustratsioon.
14 comments:
Sa oleks võind kasutada vanu Pioneeris ilmunud Edgar Valteri illustratsioone
Minu arust oli "Asustatud saar" ilgelt igav, "Põrnikas sipelgapesas" jama aga kolmandat osa ma ei suutnudki üldse lugeda...
Filmis ma heitsin ette, et lõpp läheb liiga tempokaks ja selgus, et raamatus sama. Mingi kiire susserdamine, hops seda ja hops teist.
Ega eriti hea ei olnud tõesti, pioneeride lugemisvara indeed, omal ajal ilmus õiges kohas.
Järgedest ei tea midagi, kuulnud küll olen aga sisu on teadmata.
Lugesin ise esimest korda Pioneeridest ning siis oli küll ilgelt põnev, muudkui sõda ja tornide õhkimised ja suured sõjamasinad ning roboteid täis metsad.
Teist korda lugedes hiljem torkas küll pedejoon natuke silma aga no, et ta nii karm oli nagu sa praegu kirjeldasid ma küll ei mäleta.
..aga sellest teisest lugemisest on ka möödas mitu aega.
Filmi lõpus häiris kõige rohkem see kuidas hakati seal veel mingit Matrixit tegema ja lõugama...raamat jäi ses osas ikkagi vaoshoitumaks.
Mina ugesin A.S-i viimati aastakond päevi tagasi ja oli endiselt sigavinge. Põrnika olen VIST korra lõpuni närinud ning ILMUTUSE- esiveerandist ma kohe kindlasti edasi ei jõudnud...
Pioneeris torkaski ta piltide tõttu silma ning välja ma ta osakuapa ka löikasin ning kokku aheldasin. Kuskil 1-2 klassis lugesin läbi ning järgmised paar aastat see minus erilist vaimustust veel ei tekitanud, hiljem läks kusiseks....
Film on gaytamisest hoolimata ilge kõnts(II osa pole viitsind vaadata)
Ma olen Ilmutust 3 korda alustanud, esimene kord vist Pioneeris (või oli see Põrnikas? raisk ammu oli) ja kõik need on poolepeal toppama jäänud. Põrnika lugesin lõpuks läbi aga ei mäleta sellest midagi. Ei head ega ka mitte halba. Tegelasteks vist olid mingid ängi täis tulnuklapsed kes olid leitud kuskilt süvankosmosest ?
"Põrnikas" tegeles jah leidlastega ja ainuke mõnus koht oligi lõpus kus Vanamees kõmmutab Lev Abalkini maha muuseumis, samuti leitud detonaatorite juurest. Maa ei saand võtta riski, mis juhtuks kui leidlaps pääseks detonaatorite juurde. A raamat ise oli Strugatskitele tüüpiliselt igav ja venelikku hala, messianismi ja maailmapäästmist täis.
Seda pagana "Ilmutust" ma ka vist üle paarikümne lehe ei suutnud lugeda ja õige pea ärisin kogu triloogia maha, vist isegi Nuxile, aga ei mäleta täpselt.
Strugatskitel on täpselt 1 hea raamat: "Hukkunud Alpinisti" hotell.
Kusjuures Eestis on üks andetu asjaarmastaja, kes püüdlikult Strugatskite stiili järgi ahvib ja samalaadseid ilatsevaid oopusi aeg-ajalt väljastab. See on Kristjan Sandri.
Ilmutuse idee on iseenesest ju ka vinge. Ehk siis samal ajal kui maa sangarlikud kosmonaudid käivad ringi ja topivad oma nina arenevatesse kultuuridesse teeb sedasama meiega üks teine superrass. Aga see on kirjutatud venivalt ja täis tühja möla. No ei ole huvitav lugeda lehekülgede viisi mingist väljamõeldud kaitsepookimisest ja selle detailsest kasutamisest ning kõrvalnähtudest.
Viimane kord jõudsin poolepeale kuid siis sai "mana" otsa ja hakkasin koomikseid lugema.
Lugesin seda Strugatskite triloogiat millalgi keska ajal (2000?) ja mulle küll väga meeldis. Paraku ei mäleta enam, et mis täpsemalt meeldis :D Ja see ka ette ei tule, et seal mingit gei-temaatikat oleks olnud.
Samas sai just hiljuti üle loetud "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelusse" ning pidin jälle nentima, et Strugatskid on minu jaoks ulmekirjanduse tipp.
Keit T.
Ät Keit
Strugatskid on üks ulemkirjanduses tipp kindlasti, aga kindlasti mitte kõige kõrgem - Lauri lihtalt ei saa aru raamatutest milles pidevat vereorgiat pole.
Lew R. Berg ja kõk Conani jutud olid ja jäävad tema alatiseks lemmikuteks ning kui kohustuslik kirjandus koolides oleks tema teha, siis oleks mul jälle üks põhjus olemas, et miks mitte lapsi teha :D
Aga jah....Põrnikas ja Ilmutus olid küll jubedad ning gaytamine on lugeja silmades ja tuleb sinna südamest :)
Lauri!!! Järgmine nädal olen uuesti ja edasi Talsinkis, et küll jõuame nende toopideni ka ning HRL-il jätan kuulamata ainult need stoner-funk - või mis iganes - bändid need olidki mida sa msn-is loetlesid. :P
Yo Broz, räägi asjust millest tead...
Strugatskid olid räme vene hala ja kui keegi nimetab neid ulmekirjanduse tipuks siis näitab see seda et see keegi on lihtsalt ülivähe üldse ulmet lugend.
Ja mis kuradi vereorgia, Lew R. Berg oli väga lahe tüüp (R.I.P.) ja temaga oli väga lahe koos rokkida aga tema raamatutest ma suuremat ei pea. Conan aga on minu majapidamises kasutusel sõimusõnana...
Aga jah, muidu võiks lõpuks trefata. Suur suvi ka käes, nüüd oleks paras aeg Tartu poistel üks korralik nädalavahetus mereäärsetel liivarandadel veeta ka...
Post a Comment