Raamat on võrreldes filmiga ikka väga pinnapealne ning ühemõõtmeline nii, et jutud sellest kuidas romaan alati filmiversioonis ära solgitakse, ei pidanud seekord paika. Raamat on justkui õrn pila ja lõbus petturilugu, film seevastu sisaldas aga lausa ootamatult palju ühiskonnasatiiri ja sotsiaalprobleemidele osutamist mis läbi vaikse huumori peenelt välja mängiti. Igavesti vaba hing Hal Ashby oli teinud mitmeid muudatusi (loomulikult Jerzy Kosinski nõusolekul) ning absoluutselt iga neist oli vaid paremuse poole. Nii peategelaste ea tõstmine, varakuse suurendamine kui pisikesed detailid kõrvaltegelaste elust, kõik muutis linaloo hulga haaravamaks, tunnetatavalt elavamaks. Suurim tänu aga läheb lavastajale mitte Peter Sellers´i (Oscarist ilma jäämine on lausa ime) ning vapustavalt särava Shirley MacLaine palkamise eest, vaid illuminati mängu toomise pärast. Loogiliselt võttes nii need asjad ju peakski käima ja Ashby oli lihtsalt näidanud rahaeliidi elu (ja surma) sellisena nagu see on, kuigi raamatut lugedes ei küündinud minu mõte kordagi nii kaugele. Vaimustav teravmeelne komöödia mis isegi aastakümneid hiljem on oma meedia ja kapitalisatiiris värske ning naudingut pakkuv. 5/5
Gardener available for work.
No comments:
Post a Comment