Minu esimene Uwe Boll´i film ja peab ütlema, et ei olnud häda midagi. Ei saa aru mida inimesed ta kallal vinguvad ja teda maailma halvimaks režissööriks nimetavad. No muidugi ei ole ta käesoleva filmi järgi otsustades täiuslik, kuid mees sai siiski hakkama. Filmi puhul oli suures plaanis viltu neli asja. Esiteks ei sobinud nii otsekohese filmi juurde kõik stseenid kust puudus peategelane ise, sest tema oli A ja O ning kui film läheb third-person shooteriks kätta, on koheselt aru saada, et vaid ühe inimese silmade läbi peaks kogu filmis toimuv kujutatud olema. Teiseks häirisid montaažiga sissemiksitud ajahüpped, sest sirgjooneline nagu oli tänavatel toimuv tapatöö, oleks pidanud olema ka linalugu ise ning igasugune tuleviku ette näitamine mõnesekundiliste klippidena, jäi vaid lõivu maksmiseks modernsele noortekinole. Samamoodi oli ka videokaamera pildiga kus massimõrvar omi mõtteid linti luges. Peale populaarse (popi nii umbes 2-3 aastat tagasi mõistes) nipi taaskasutuse ei pakkunud see mitte midagi. Ja liiga popid olid ka plahvatused, sest kuigi nende tähtsus oli isevalmistatud väetisepommidena stsenaariumisse sisse kirjutatud, jätsid need siiski rohkem b-actioni mulje kus lööklaine loopis autosid ja leegid käivad taevavõlvini. Muidu aga täitsa põnev tükk ühest tüübist kes paneb soomuse selga ja läheb automaatrelvadega väikelinna tänavatele Doom´i mängima, kusjuures iga vastutulija on "pahade" poolel. Boonuste hulgas klipid mis annavad väheke rohkem mõista, et peategelane ei pruugi puhtaks jääda, kuid minule meeldinuks just see kuripoisi pääsemine rohkem. No eks nii ka lavastajale, miks muidu neid stseene välja jätta. 3,5/5
Kill, kill, kill!!!
14 comments:
Mulle ka meeldis. Minu jaoks polnud see esimene Boll'i film aga kindlasti esimene tema film, mille kohta võib öelda, et üle keskmise saavutus. Arvatavasti poleks asi kellegi teise käe all niimoodi töötanud, sest Boll, tänu sellele, et ta filmiringkondades ikka peksukoti rollis on, hoiab meelega eemal igasugustest tuttavates radadest ja ekspluateerib meelega kõiki Hollywoodi valupunkte. Asi toimib, pole juba mõnda aega sellist nihilismist nõretavat filmi näinud, niiet võib seda b-filmi kiita küll.
Vaata House of the Deadi ja saad aru, miks teda maailma halvimaks lavastajaks nimetatakse. Rampage on vist tema esimene üle keskmise saavutus.
Minu kribamine:
http://sites.google.com/site/fletchufilmid/rampage
(MNC on natuke umbes st. tegeleb keemiaga laboratoorset metoodikat kasutades ning uurib alkoholide mõju keskmist kasvu imetajale)
Pff.. vaatate mingit filmi kus kuradi rezka ei ole ka täpselt aru saanu dmida kuradit ta üritab ning, et sellest porbleemist üle saada on võtnud kasutusse vana hea ja järgipõletud "eitame igaljuhul reaalsust" malli- kindel pluss.
Reaalsuse eitus on alati pluss, eriti kui sinna juurde pole mitte sittagi pannna v.a. pooletoobise ilmaennustaja ja ajast + arust pornostaari mentaliteediga mockumnentarypajatused- KIIDAN, vist siski mitte-
Ei , mitte, et film jama oleks olnd- kus sa sellega- ma olen kindel, et see oleks isegi palju huvitavam olnud kui siinkirjutaja isa kõige ilusam poeg adus.
Muidugi puhtalt sellepärast muidugi kui ta selle mujalkäimispauside ajal pausi nuppu oleks kasutand - alle sagen JA!
enivei- tore film , eriti hea on seda vaadata mitte just seda vaadates ja ma aramastan Uwe Bolli rohkem kui Nick Carterit!
Estconil ma võtan selle teema veel üles, raiskmaütlen!
Ahjaa- sa Ofelas-e oled ära vaatand ?
Hui oled, Uwekesed ja Donkey Johnsonid võtavad liiga palju vaatamisaega jah ?
Mõistetav - NOT!
Ofelas on käe lähedal aga sunnist vaatama ei hakka, ootan õiget tunnet. Ootan pärituult.
@Ralf
See House of The Dead oli pask tõesti ja tundub, et üldse läks ta nende kõikide videomängude adaptsioonidega vales suunas - lootis, et koorib kerge vaevaga fännidelt raha aga unustas ära, et need inimesed soovivad, et filmid kuidagi mängu vaimu ka edasi kannavad. Ma pole muidugi kõiki neid näinud (igasugused Farcry'd ja Dungeon Siege'd) ja arvatavasti ei jõuagi aga proovin nüüd, peale antud vaatamiskogemust, mõnede tema "kiidetumatega" tutvust teha. Postal2 (esimest Postalit võib natuke isegi Rampage'ga võrrelda) nõdrameelsuse ekraanile soomiseks ma näiteks paremat inimest kui Boll leida ei oska.
No kunagi peaks kasvõi vägisi neid käkke vaatama.
Ära unusta soperdist nimega Alone in the Dark.
Tahtsin just öelda , et Uwe poiss on sellise tasemini jõudnud peale 19 aastat vahetpidamata proovimist, katsetamist ja eneseavastamist.
REPSECT!
Nyyd on teine osa ka väljas, mis täitsa hea
No mul läheb teise osani jõudmisega aega, ma ju DVD mees.
See vist juba augusti lõpus tulebki DVD-le, nii et kaua sa ootama ei pea
Augusti lõpp on käes. Kus see on?
Ilmar Raagi prügikastis? :D
Jep, sinna ei ole veel vaadanud.
Post a Comment