Nô

Nô - Robert Lepage 1998

Teater on Robert Lepage´l nii veres, et käesolev film oleks justkui sellele pühendatud. Vodevill ja tragöödia segatakse kokku, pakkudes parajal määral mõlemat. Näitlejanna ( lavastaja lemmik Anne-Marie Cadieux ) seikluslikud koomilised juhutumid Osakas Maailmanäitusel ja tema Quebec´i iseseisvuse eest võitleva terroriorganisatsiooni toetajast boyfriendi ettevõtmised Montrealis, esimene kenas piltpostkaartlikus retrotoonis ning teine mustvalge. Alkohol, rasedus ja pommid, elu muutub lavalt tulles samasuguseks teatraalseks show´ks, noorte armuasjad lähevad sassi nagu Baskini etenduses ning kuigi viimane vint jäätakse peale keeramata, näitab lavastaja lillelaste aja ümbersaamist ning tugeva poliitaktivismi peatetulekut just jantliku komöödiana. Aga meelega nii, et see jantlik välja paistab. Ei ole režissööri kõige parem film aga hea siiski, paljuski tänu tobenaljakatele, täpselt jaapanisse, sobivatele apsakatele ning ajastukoloriidi meeldiva kasutamise eest. Anne-Marie Cadieux oli samuti vapustavalt nauditav näitlejanna näitlejanna rollis ning must huumorgi koha peal. Robert Lepage visuaalset mängulustist jäi seekord küll kõvasti puudu, kuid film meeldis sellegi poolest. 3,5/5

Lavastaja muusa Anne-Marie Cadieux ööklubis.