Vaatasin FilmMaker´i blogi The 25 best American independent films of the decade´i nimekirja ja leidsin sealt vaid ühe filmi mida näinud ei ole ja mille vaatamine mind huvitaks. Ausalt öeldes oli see nimekiri suur üllataja, tean ammu, et indiekino on devalveerunud, kuid nähes Top 25-s ainult sedalaadi filme mida Coca-Cola Plaza´gi ei häbene näidata ning mis igal põlvepikkuselgi emalt piletiraha lunival jõmpsikal nähtud, jäi suu lahti küll. Vanasti oli indiefilmid ikka ilma rahata tehtud, nüüd tundub juba, et kui 3 milli alla saja jääb, siis ongi indiefilm valmis. Sõltumatud ei ole enam nii sõltumatud. Funny Ha Ha nägi tõsi küll välja täpselt selline nagu üks indiefilm minu ettekujutuse järgi seda olema peab - pilt oli räämas, näitlejad täiesti tundmatud ning draama täis pisimomentidest ehitatud nunnulikkust. Kõik oli justkui olemas aga puudus sära. Tutvustati üht mõnusat kutti kes süüdimatult ei mõistnud mida ta teiste tunnetemaailmas asegi keerab, tutvustati armsaid häbelikke inimesi oma suhtlusraskuste ning ebaküpsusega ning tutvustati noori kel veits aastaid üle kahekümne just sellistena nagu nad on aga midagi jäi ikka puudu. Oli selline kingapõrnitsemise indie, kuid kuningas on ju alati olnud indierock. Hiljem ütles New Yorkist pärit netituttav, et film oli linastumise momendil paras haip ja teos seeläbi mainet saanud. 2,5/5
Marnie kes võitleb üksinduse vastu semmides kolme erineva kutiga.
2 comments:
http://www.pastemagazine.com/articles/2010/01/is-indie-dead.html
See artikkel räägib küll muusikast peamiselt, aga suhtumine on sama: termin indie on mõttetuseni laiali valgunud ega tähista enam eriti midagi.
See filmide nimekiri on hea näide sellest: indie on antud juhul suurstuudiote poolt rahastatud "veidi teistsugused" filmid, mitte aga kellegi oma keldris valmistatud isikupärane vaimusünnitis, tehtud peaaegu mittemillegi eest.
Ma seda artiklit lugeda ei suuda, liiga pikk aga tänks sellegi poolest.
Vaatasin just eile üht mitte millegi eest keldris valmistatud filmi, kohe kiusust vaatasin.
Post a Comment