The Day a Pig Fell Into the Well

Daijiga umule pajinnal - Sang-soo Hong 1996

Täna oli taas mõttepaus teemal, et miks ma ei viitsi aasia filme enam vaadata. Käis siin päeval LOL´itamine, et mis see aasia film on, et see mõiste on ju nii lai ning ainult rumal viskaks kõik ühte patta. Ütleme siis, et ei viitsi enam vaadata filme kus pilukad näitlevad kui selline üldistus paremini seletab. Ei viitsi jah, kui mul on valida lolli USA tiinikomöödia, kõrgelthinnatud jaapani draama või keskpärase ulmeka vahel, siis jääb jaapani draama kõige viimaseks. Veel aastat kolm tagasi oli teistpidi ja aastat kaksteist tagasi oleksin isegi Riisiperre mõne jaapani filmi järele sõitnud. Taist ei tule ka midagi, paari Korea kiidetud filmipärli soojendan niisama peos aga Jaapani ning Hiina filmide sisututvustusigi olen juba lugemast loobunud. Mitte, et mul viimasel ajal suuri pettumusi on olnud aga kuidagi-midagi nagu ei tööta enam. Peab vist sundima, tahaks mõne hea asjaga taas tropi eest lükata, ummistuse avada! Naljaga pooleks. Võtame käesoleva filmi mida vaatasin küll juba 3 nädalat tagasi. Teadsin, et hea film ja asusin innuga vaatama, kuid see hea oli täpselt valmimisaasta hea ning nüüd, neliteist aastat hiljem liigutas draama väheke hinge, kuid nii ülesehituselt kui meeleolult oli teos aegunud. Mitte veel hapuks läinud aga juba nii mitmeid kordi varemnähtud tehnikas jutustatud ja laotud, et vaimustust ei saabunud, tüdimust ka mitte aga eks see juba ukse taga ootas. DVD-d olin aga kuus aastat kodus soojendanud teades, et selle filmiga pettumust tulla ei tohiks, et see on nii tuntud väikeseeelarveline draamaklassika. 3/5