Resident Evil : Degeneration

Baiohazâdo: Dijenerêshon - Makoto Kamiya 2008

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et juba poolteist nädalat on mul olnud kange kihu taasmängida Resident Evil 4-ja. Tegemist oli paar aastat tagasi minu jaoks aasta mänguga ja kuigi kunnimad pelamisässad heitsid ette lihtsust tänu kurjamite šabloonlikule käitumisele, siis minu jaoks oli peli just paraja raskusastmega. Ettevaatlik ja rahamaias nagu ma olen, mängisin pea igat momenti 3-4 korda läbi, et saada parim tulemus laibasaagis ja padrunite kokkuhoius. Lõpetades oli mul kohver meditsiinist pungil ja kõikide tulirelvade padruneid kasvõi revolutsiooni armee varustamiseks. Kunagi olin mänginud natuke ka esimest osa ja hiljem esimese osa directors cut´i, siis teist mõned tunnid teist osa cheat´idega, ehk mul oli juba mängu alul bazooka käes ja zombiesid lendas ribadeks hordide viisi, väheke ka Code Veronicat ja Nemesist DC-l, nii umbes paarikümne pildi jagu ning proovisin kätt ka Survivor´iga, murdes tankina läbi mängu kuni elud ja kuulid lõppesid, hiljuti aga sai veel neljandat ka Wii-l proovida mis lõppes täieliku fiaskoga, sest PS-i pult on rohkem mu käe sõber kui Wii oma. Kevadel ilmub viies osa ja arvatavasti tuleb sammud elektroonikakaupluse poole seada, sest kenad promotrailerid tunduvad küll üht PS3-e väärt olema. Kolmedimensiooniline arvutifilm oli etteaimatavalt nõrk, kuid minus polnud jaksu uudishimule vastu panna ja vaadatud see sai. Välimuselt normull, selline mängulõikude tasemel, kuid sisu pakkus liialt palju laterdamist viiruse teemadel ja liiga vähe bullet-in-the-brain actionit. Kohati hüppas mängufiil sisse, kujutasin, ette kuidas ise oleks tegelasi juhtida läbi hiigellaboratooriumi koridoride, killida väljakargavaid nakatunuid ja hiljem põhijõletisega lagunevas majas duelli pidada. Kuna aga ise pulti näppida ei saanud, oli igav. Üleeile pandi meile uus riiul elutuppa püsti ja täna selgus, et kallis kaasa ei luba mu Resident Evil collectors-item pulti sinna asetada, vaid käskis keldrisse viia, kuna verepritsmetega mootorsaag ei pidavat filosoofilise kirjanduse ja euroopa filmikunsti DVD pärlitega ühte sobima. No ma ei tea, lastele küll meeldib ja endal oleks ka uhke külaliste ees eputada, loodan, et kena juhtimispult pääseb keldripagulusest ja saab säravalt raamaturiiulis troonida. 1,5/5

Kaasa uneajal salaja tehtud fotod puldi väärilisest kohast riiulil.