Shane Meadows´il kukkub Midlandi lugude vestmine väga hästi välja aga kui sõidetakse rongiga Londonisse ning püütakse miljonilinnas üks stoori jutustada, jääb puudu nii põnevusest, paikkonna eripärast kui tegelaskujude ehedusest, seda küll võrreldes lavastaja kodupaiga legendidega, kuid kõik peened erinevused torkavad siiski silma. Londoni massiivsus tungib esile ka vaid üheainsa maja ümber lonkides ja paratamatult sulavad tegelased oma pisikeste rõõmude ja muredega sinna ookeani lihtsalt ära. Pakutakse küll sümpaatseid situatsioone aga ega sellisele lastefilmilikule nunnutamisele ikka üht briti draamat üles ehita, seda isegi juhul kui käiku lähevad rusikad ning ahned suud joovad tühjaks alkotaarat. Kahe teismelise poisi, This Is England´ist tuttava Thomas Turgoose ja Aivar Tõnsoga sarnase polakki Piotr Jagiello, sõpruselugu on lihtsalt linnulennuna üle saatuste liuglemine, hinge ei tungi ja emotsioone ei kanguta. Ma aga just vaatama asudes lootsin karmi filmi, silme ees oli Oldman´i debüüt Nil by Mouth ja soov oli näha samalaadset alkoholi ning narkohägust vägivallafilmi. Somers Town oli aga isegi täiesti teistlaadse filminagi liiga kerge materjal. 2/5
Nolgid veinipudeliga.
No comments:
Post a Comment