Hellboy : Darkness Calls

Mike Mignola, Duncan Fegredo - Hellboy #8: Darkness Calls
Dark Horse 2008

Siiamaani kõige parem Hellboy seiklus, sest esiteks toimus tegevus uttaval Vene folkloorimaastikel kus tegelasteks Surematu Kašei, Baabajagaa ja Imekaunis Vassilisa ning teiseks nautisin ma täiega Duncan Fegredo pliiatsijoont. Mehe käekiri sarnanes Mignola enese omale, kuid oli palju filigraansem. Kus Mignola äsab kirvega, seal Fegredo teeb meislitööd, samas aga säilitab joonistus mignolaliku nurgelisuse ning püsib samades värvitoonides. Super lahe stoori ja imeilus joonistus, lisaks veel avatakse nii põnevad uued otsad, et järgmisel aastal ilmuva Hellboy 9-nda köite ootamine on lausa piin.

Bronco Bullfrog

Bronco Bullfrog - Barney Platts-Mills 1969

Seitsmeteistaastane Del armastas peale tööd koos sõpradega pisipättusi teha, varastada kui võimalik, kakelda tüüpidega kelle nägu ei juhtu meeldima või siis niisama tänavail ringihulkuda. Situatsioon muutus kui kutt kohtus paar aastat noorema Irene´iga, noored armusid ja unistasid kooselust, kuid kummagi vanemad polnud kergelt öeldes just ideest vaimustuses. Peagi järgnes raskem kuritöö, noorte meeste igavusest ja ühiskonna tuimusest tingitud oleskluse loomulik jätk ning mõne aja pärast hakkasid kauguses terendama ka juba borstali väravad. Et Inglismaa on maailma üks tuntumaid perseauke, teab igaüks. Sellesat hoolimata tuli mul aga filmi vaadates kohalik trööstitu olustik ikka üllatusena, no tegelikult on ju varemgi neid briti kuuekümnendate-seitsmekümnendate töölisdraamasid vaadatatud aga kordagi veel polnud pilk nii tugevalt ahistavalt lamedal õhustikul pidama jäänud. Londoni West End´i pisikesed paari mööblitükiga korterid, kitsad koridorid, tühjad, justkui mahajäetud tänavad ning tagasihoidlik kohvikupugerik mis nägi välja nagu meie okupatsiooniaja võileivapuhvet. Väikestes klaustrofoobilistes korterites aga elamas väikesed väiklased inimesed kes päeva alustavad ja lõpetavad TV ääres, murdes pilgu ekraanilt vaid selleks, et abikaasa või lastega õiendada. Masendav! Bronco Bullfrog´i puhul on Wikipedia andmetel tegu kõige esimese skinhead-draamaga mis vändatud. No pöetud päid seal küll ei näe, pigem lihtsad bloke´id, kuid seljas võib märgata , donkey-jacketeid ja Ben Shermani särke millel traksid üle ning kõrtsu ees passijail on kaheksa-auguliste Dr. Martens´ite peal püksisääred üleskeeratud. Eks ta selle subkultruuri algust kuvas, kuid pigem oli tegu siiski noortedraamaga, romantilise loo ning sotsiaalkriitikaga. 3,5/5

If the kids are united...

Front Line Assembly - Live Wired

Front Line Assembly - Live Wired 1996

1 Mortal
2 Vigilante
3 Circuitry
4 Bio Mechanic
5 Resist
6 Icolate (Clip)
7 Surface Patterns
8 Millenium (Clip)
9 Gun
10 Modus Operandi
11 Virus (Clip)
12 Liquid Separation
13 The Blade (Clip)
14 Overkill
15 Millenium
16 Laughing Pain (Clip)
17 Mindphaser
18 Body Count
19 Plasticity (Clip)

See VHS-ist tehtud custom DVD tuletas meelde videokassettide negatiivseid külgi. Käesolev kontserdi ja videoklippide segu omasin ka mina kunagi lindil ja alati oli üks igavene tüütus õigeid lugusid kerida. Kahjuks oli see DVD-l täpselt sama moodi, sest menüü oli puudulik ( umbes 6 chapterit 100 minuti kohta ) ning muusikavideote vaatamiseks pidi ikka aeg ajalt forward nuppu suruma. Live Wired kontsertlood pole mulle kunagi meeldinud, sest heale biidile vingub peale kõrvatüütav hevikitarr ja FLA industrial´ina pole mind kunagi köitnud. Videod aga on hoopis teine tera, nendel on FLA veel vanakooli EBM.

Truck

Teu-reok - Kwon Hyeong-jin 2008

Tütre operatsiooniks raha otsiv autojuhist üksikisa laseb end meelitada pokkeri abil puuduvat summat teenima, kuid tänu kokkumängule võetakse talt viimanegi. Juhuse tahtel saab tast aga järgnevalt kohe kolmikmõrva tunnistaja ning kohalik krimikuningas pakub diili - kui mees on nõus laibad ära peitma, makstakse talle tagasi kaardimängus kaotatud raha. Meeleheitel mees haarab võimalusest, kuid reis laibakoormaga naaberprovintsis asuva järve äärde, et surnukehad sinna loopida, ei kulge nii rahulikult kui alul paistis, sest peagi saab ta reisikaaslaseks vanglapõgenikku jälitava politseiniku.
Kui filmi algusest ja lõpust kümme minutit kärpida, oleks saanud päris korraliku thrilleri. Lavastaja seda aga ei teinud ning tänu sellele sain osaks alul läägele melodraamale mis mitte iga kord korea filmi ei sobi ja lõpus ternimaatorlikule taastulemisele millele lisaks veel nunnu-punnu magus happy end. Kõik see 70 minuti aga mis alguse ja lõpu vahele jäi oli päris korralik thriller, mitte küll geniaalne ega nupukaski aga vähemalt mõnus ja põnev vaadata. Lisaks veits veristamist ja ja nagu korea filmile kohane, ka törts musta huumorit. 2,5/5

Hommikul tööle minnes tuli meelde, et Pet Shop Boys´il on laul nimega "Truckdriver and his mate".

Hellboy : The Troll Witch and Others

Mike Mignola - Hellboy #7: The Troll Witch, The Penanggalan, The Hydra and The Lion, Makoma, Dr. Carp´s Experiment, The Ghoul,The Vampire Of Prague
Dark Horse 2007

Mõned kõige varasemad Hellboy lood ja mõned päris lühikesed juhtumised. Kõigil juures muinasjutumekk, otsekui Hellboy karakter oleks vägivaldselt sarja "Saja rahva lood" sisse topitud ning kästud mõned korrad rusikaid vibutada. Paar head lugu, ülejäänud väga pealiskaudsed.

People's Hero

Yan man ying hung - Tung-Shing Yee 1987

Mõned minutit enne panga sulgemist sisenesid sinna kaks rahamuredes vaevlevat noort meest kes paar hetke kõheldes, otsustasid poolkogemata pangaröövi korraldada. Amatööridel muidugi ei läinud asjad plaanipäraselt ning juba mõne minuti pärast avastasid kutid end politsei piiramisrõngast ning ainukeseks võimaluseks jäi võtta pangatöötajad ja külastajad pantvangi. Pangas viibinud ja pantvangi jäänute hulgas aga oli mainekas Hong Kong´i kriminaal, tuntud röövel ja politseitapja, kes tekkinud situatsioonis proovis hakata lõikama tulu oma girlfriendi enneaegse vanglastvabastamise näol. Derek Yee varasem töö oli rohkem draama ja armastusfilm kui pangaröövithriller, kuulisadu oli asendatud armsa vestluse ja tagaajamine tugevate tunnetega. Kaheksakümnendate lõpp HK-s oli kuulus hoopis teistlaadsete põnevike ja krimifilmide poolest, käesolev teos kuuluks justkui paar kümnendit varasemasse või hilisemasse aega. Kena tagasihoidlik triller. 3,5/5

25 aastane Tony Leung.

Tokyo Gore Police

Tôkyô zankoku keisatsu - Yoshihiro Nishimura 2008

Peale väikest pettumist The Machine Girl´is olin ma end käesoleva filmi puhul juba halvimaks ette valmistanud, seda isegi nii põhjalikult, et kaalusin filmi mitte vaatamist enne kui keegi teine meie eesti filmiblogijatest pole kiitvat sõna öelnud, laitva arvustuse peale aga oleksin üldse loobunud. Mitte, et see "masinatudruk" halb oleks olnud, oli OK aga samasugust kloonlikuna tunduvat OK filmi poleks küll viitsinud taas vaatama hakata. Samas aga sain aru, et keda ma siin ikka petan, isegi kui on super-jurts on mul stabiilses üleväsimuses seda mitmeid kordi lihtsam jälgida kui end näiteks jalaltuinumise äärel mõnest hiina draamast läbi närida. Kartused osutusid asjatuteks, sest kui kahtlustasin värskete ideede puudust ja ühepalgelisust teiste jaapani straight-to-video käkkidega, siis pakuti hoopis ennenägematuid gore-elamusi. Poleks uskunudi, et žanrist saab veel järjest uuemaid veidrusi välja väänata. Palju sa siis lõpuks ühe inimkehaga eksperimenteerid, lõppkokkuvõttes ju ikka vaid kaks kätt, kaks jalga, torso ja pea, lisaks siseelundeid ja paar pange verd. Tokyo Gore Police aga suutis. Kuigi näidati ka traditsioonilisemaid gore-võtteid nagu katanaga jäsemete raiumine, mootorsaega kõrri sõitmine ja veredušši, seisnes suurem osa filmi originaalsetest efektidest biomorfset laadi transformeerumistel ( väheke sarnane Meatball Machine´is nähtule ), viimane aga oli seotud filmi päris põnevi sci-fi stooriliiniga. Peale ulme pakkus aga teos loomulikult veel õudusmomente ja komöödiat, sest splätter ilma huumorita on justkui laul ilma viisita. On sedagi muidugi püütud teha aga edutult. Ja lõpuks veel seksuaalse tooniga fetišit nii jäseme kui vinüüliarmastajate mängumaalt. Elava fantaasiaga b-movie, keel põses tehtud, ei mingit pinget ega tagasihoidlikkust, kui aga oli vaja rumalusi kokkukeerata, siis seda häbenemata ka tehti. Ei saa öelda, et vaid japsid oskavad aga neil kukub tänu kultuurilisele taustale see kuidagi eriti ehe välja, isegi odav videofilmilik taust oleks justkui omal kohal ja täpselt selline nagu vaja. Hea meelelahutus, bizarre fetishit ja musta huumorit ohtratele verejugadele kauba peale. Hea meel, et ikka vaadata otsustasin, väsimuse pühkis teos hetkega. 4,5/5

Vasakul on filmi üks coolimaid tegelasi, masohhistist seksori kelle amputeeritud jäsemete asemel olid ihutud mõõgaterad.

Dr. Horrible's Sing-Along Blog´i DVD ekstrad

Dr. Horrible's Sing-Along Blog - Whedon family 2008

Ausalt öeldes lootsin, et Dr. Horrible's Sing-Along Blog´i DVD reliisi lisadena on veits põnevamad momendid ( näiteks deleted scene´s ) kui paar tegijate audiorida, mitmed subtiitrid, väheke tüütu aega raiskav menüü, tüüpiline ( Joss Whedon´i fantaasialennule mõeldes lausa liiga tüüpiline ) making of featurette, TV spot ning väheke enam meeleolu tõstev videote kogumik. Viimane oli fännide poolt lavastatud klippide kogumik mis parodeeris ELE ( Evil League of Evil ) liikmekandidaatide video-CV-sid kus räägiti kuritegude kordasaatmisestt ning otse loomulikult ka lauldi sellest. Kohati päris vaimukas, kuid isegi valitud klippide hulgas oli üsna nõrku hetki. Filmi ennast hetkel veel ülevaatama ei hakanud, kuid OST´i panin praegu kirjutades taustaks. No on ikka hea huumorikraam küll.

Ajutrust.

Pythagoras Switch : DVD Book Vol. 1 & 2

Pitagora Suichi - NHK TV program ( Masahiko Satō, Masumi Uchino ) 2002 -2006

Grupi Keio Ülikooli õpilaste poolt tehtud doomino effektil põhinevad ja tavaliste koduste vahenditega nagu lusikad, raamatud, söögipulgadm, kristallkuulid, papptopsid, mõõdulindid, magnetid, pliiatsid, mänguautod ning mitmed mitmed muud igapäevaselt kasutatavad tarbeasemed, loodud trikid panid kohati lausa kahtlema, et kuidas see kõik ilma arvutigraafika abita võimalik on. Aga on, kannatust ja fantaasiat peab lihtsalt olema. Kunagisest episoodist laste hommikuprogrammis on mõne aastaga kujunenud kultussaade ja peale jaapani jooksevad vallatud füüsikatrikid juba muude maade teleekraanidel. Nüüd lõpuks said 64 parimat pala ka DVD-le pandud ja loomulikult jaapani moodi priiskavalt, 15 minutit ühel diskil ja 15 min teisel. See, et oleks võinud kokku panna ja ruumimahtu jääks lisadegi jaoks, muidugi tegijail pähe ei tulnud. Ehh japsid, te pisikesed kollased robotid! 5/5

Somers Town

Somers Town - Shane Meadows 2008

Shane Meadows´il kukkub Midlandi lugude vestmine väga hästi välja aga kui sõidetakse rongiga Londonisse ning püütakse miljonilinnas üks stoori jutustada, jääb puudu nii põnevusest, paikkonna eripärast kui tegelaskujude ehedusest, seda küll võrreldes lavastaja kodupaiga legendidega, kuid kõik peened erinevused torkavad siiski silma. Londoni massiivsus tungib esile ka vaid üheainsa maja ümber lonkides ja paratamatult sulavad tegelased oma pisikeste rõõmude ja muredega sinna ookeani lihtsalt ära. Pakutakse küll sümpaatseid situatsioone aga ega sellisele lastefilmilikule nunnutamisele ikka üht briti draamat üles ehita, seda isegi juhul kui käiku lähevad rusikad ning ahned suud joovad tühjaks alkotaarat. Kahe teismelise poisi, This Is England´ist tuttava Thomas Turgoose ja Aivar Tõnsoga sarnase polakki Piotr Jagiello, sõpruselugu on lihtsalt linnulennuna üle saatuste liuglemine, hinge ei tungi ja emotsioone ei kanguta. Ma aga just vaatama asudes lootsin karmi filmi, silme ees oli Oldman´i debüüt Nil by Mouth ja soov oli näha samalaadset alkoholi ning narkohägust vägivallafilmi. Somers Town oli aga isegi täiesti teistlaadse filminagi liiga kerge materjal. 2/5

Nolgid veinipudeliga.

Metalocalypse - 2. season

Metalocalypse - 2. season - Jon Schnepp, Chris Prynoski, Mark Brooks, Tommy Blacha 2008

Brutal! Teine hooaeg oli Brutal! Totaalselt brutal! Suurema osa ajast nägi ekraan välja justkui Cannibal Corpse´i plaadikujundused - laipu hunnikute viisi, rebitud jäsemeid, väljavalgunud siseelundeid, purunenud luid ja hambaid, plehkupistnud silmi, lõigatud liha ning nülitud nahka täis. Lisaks veel detailselt kujutatud elusalt põletamised, surnuks tulistamised, imikute söömised, lamedaks pressimised, õhkulendamised ja kümmetuhat muud õudsat viisi elust lahkumiseks. Brutal ühesõnaga, brutal! Gore poolest ei anna esimese sesooniga võrreldagi, seal leidis keegi justkui kogemata oma lõpu, siin aga tapetakse plaanipäraselt igas osas 100 ja enamgi fänni kes end meeleldi Dethklok´i heaks ohverdavad. Minu arust oli ka huumor parem või olin nüüd juba rohkem harjunud selle boyband´ilikkusega mis rumaluse, eputamisvajaduse ja egona Dethklok´i saadab. Meeste mõminad olid küll sama magedad kui enne, kuid neis puudus varasem otsene lamedus ja see lauajalalik lollus oli nüüdseks asendunud lameda absurdiga mis väheke juba hea maitse piirile jõudmas, muutumas lameduses enese paroodiaks. Teise hooaja tõeliseks kangelaseks kujunes aga bändi manager ja asjaajaja kes justkui Jeeves ajas korda kõik metalmeeste sigaduses ja silus pundi lõpuks kannalikult edenedes alati sellesse rahvale tuntud lemmikute vormi. Kahju vaid, et saladuslik-müstilist illuminati maailma ning rock´n´roll klouni nii vähe näitas, muidu aga more brutal than ever, seda nii animeeritud gore kui ka muusika koha pealt. Brutal! 4/5

Extreme Noise Terror - Fulham Greyhound

Extreme Noise Terror - Live at the Fulham Greyhound London 1989 (1990)

1. Deceived
2. False Prophet
3. Murder
4. We the Helpless
5. Use Your Mind
6. Take the Strain
7. Bullshit Propaganda
8. Conned Through Life
9. Another Nail in the Coffin
10. Raping the Earth
11. Show Us You Care
12. [interview with band]

Kunagi oli mul helikassett kus side A võttis enese alla Terveet Kädet ja Side B Extreme Noise Terror. Sai neid laulude nimesid ikka mahutatud sinna kassetti vahelehele , mõlemal pundil ju minutilised lood ja poole tunnised albumid, proovi sa siis kirbukirjas 60 biisinime kirja panna. Aga hakkama sain nagu ka Mihkel Kleis kunagi Anal Cunt´i ( + mingi blac-metal grupi ) laulunimede mahutamisega oma kasseti vahelehele.

Black Hawk Down

Black Hawk Down - Ridley Scott 2001

Hiljuti tänu raamaturiiuli tuppa ilmumisele sai keldris olevad DVD-d läbi sorteeritud, et mis kunstiteosed saavad loa ilmuda päevavalguse kätte ning millised käkid jäävad keldripagendusse. Pihku sattus ka kunagi ammusel ajal, kui oli vaja hankida iga sõjafilm, ostetud Isku Mogadishuun, ehk Black Hawk Down ja meenus, et töökaaslane oli sellest mõned kuud tagasi juttu teinud, mainides soovi film uuesti ülevaadata. Koheselt aga kui olin diski välja laenanud, tuli endal ka vastupandamatu isu uuesti seda automaadi-actionit vaadata, panin siis mehele südamele, et kiiresti läbitöötaks ja peremehe kätte tagasi tooks. Kutt muidugi unustas filmi girlfriendi juurde ja lõpuks läks ikka mitu-mitu head päeva enne kui ise taasvaatama sain asuda. Tegu on legendaarse filmiga mida tuuakse alati näitena Pentagoni ja Hollywoodi vahelisest koostööst. Ridley Scott oli filmi valmimise nimel minema mitmel juhul sõjaväeametnikega kompromissile, tuntumad on vast filmist välja lõigatud 5 minutit kestev tulevahetus omade vahel, ehk friendly fire, kus inimkaotuseidki leidus ning lausa kurikuulus Ewan McGregor´i tegelaskuju nimemuutus. Kui kõigi teiste filmis tutvustavate sõdurite nimed on samad mis reaalselt Mogadishu tänavalahingutes võidelnuil, siis kohvi valmistaval soldatil polnud mitte perekonnanimeks Grimes, vaid hoopis midagi muud. Põhjus selles, et sõjaväest vabanedes vägistas "Grimes" mitu väikelast ja istub hetkel pikaajalist vanglakaristust, Pentagon aga ei soovinud oma Somaalia-aktsiooni kangelasi siduda pedofiiliskandaaliga ning seetõttu muudeti tegelaskuju nime, täitsa välja lõigata oleks tuntud meest ju ka imelik olnud. Pentagon nõudis patriootlikku filmi ja sai selle, vastasel juhul oleksid pidanud produtsendid sõjatehnikast suu puhtaks pühkima. Kõik aga teadsid kui raske oli Coppolal Apocalypse Now jaoks üle maailma kokku koguda helikoptereid ning pigem mindi Pentagoni nõutud teed ja anti sõjamasinate vastu filmis läilat propagandat. Kohati oli film tänu sellele lausa naeruväärselt kaalutu ja hüper-patriootlik, pigem skautide retk metsas kui militaaroperatsioon vaenulikel tänavail. Kaadrid sellest kuidas igal võitluses osalenud sõduril oli võimalus kerge käega maha kõmmutada viiskümmend kuni sada neegrit ning kõike seda tehes veel nalja visata jättis noortesse soovitud mulje ja sõjaväe värbamispunktidesse ilmus rohkem vabatahtlikke kui peale samalaadset mõjutusfilmi Top Gun. Kui aga teose haledale propagandaküljele suurt rõhku ei pööra, on tegu mõnusa õhtuse ajaviitefilmiga mis pumpab kerge adrenaliini verre ja teeb tuju erksamaks. 2,5/5

Esimesed diskid ja raamatud on riiulil kohta sissevõtmas.

The Alphabet Killer

The Alphabet Killer - Rob Schmidt 2008

Lugu on niinimetatud based-on-true-story aga lõpuni vaadates on selge, et sellise filmi külge võib pookida ükskõik millise true story kuna selged viiteid konkreetsele sündmusele on õrnad. Suurem osa toimuvast põhineb skisofreenilise naise arvamustel, neid pakutakse vaatajale kui tõde ja kuigi võib tema deduktsioonivõime võib eesmärgile lähemale viia, püsitakse siiski oletustel. Seda eriti lõpus kui mõrvar paljastatakse. Vaatajale arusaadavalt puudub mõrvari isikul täielikult side reaalselt toimunud mõrvadereaga, see on puhtalt stsenaristide pliiatsist välja imetud ning filmi atraktiivsemaks muutmiseks loodud. Seitsmekümnendate alguses leiti kolm sarimõrva tunnustega laipa ning süüdlane jäi tabamata ja nüüd aastaid hiljem kirjutati sinna taustaks võimsamaks paisutatud ( rohkem mõrvu, rohkem draamat ja detektiivitööd ) muinaslugu mil pidepunkt reaalsusega püsib vaid paaril-kolmel faktil. Film oli läbi ja lõhki halb thriller. *SPOILER* Selle tõestusena võib tuua kasvõi fakti, et detektiivi jälitatav kuulub tema enda tutvusringkonda. Juba poole filmi pealt on selge kes selleks on sest automaatselt hakkab mõte selekteerima kõige ebatõenäolisemat kandidaati tegelaste hulgast ja loomulikult on selleks ratastoolis viibiv jalutu. *SPOILER END* Eriti valus pask on aga sissetoodud horrorfilmilikud momendid ja kuigi saab leppida tõsiasjaga, et skisofreenik võib näha "kummitusi", on kogu asjal taas pigem žanri ärakasutamise maik juures, sest õudukas on pop ja noortepärane. 1,5/5

Eliza Dushku´le iseenesest hullumeelsusepilk silmis sobis, kahju vaid, et film selle kena skiso ümber nii nõrk oli.

Psychedelic Glue Sniffin´ Hillbillies

Psychedelic Glue Sniffing Hillbillies - Craig Smith 1993

Underground filmidega on tihti nii, et midagi on vajaka ja midagi on üle. Tavaliselt on vajaka headest omapärastest ideedest ning üle on hulk minuteid ja nii ka seekord, film oleks hulga parem olnud ilma liigsete psühedeeliakaadriteta mis stoorit otseselt kuhugi ei viinud, vaid aitasid lihtsalt meeleolu luua. Fiiling aga oli niigi olemas, selle eest hoolitsesid kaamera ette veetud gummolikud white trailer-trash taadid kes liimiaurus vahtisid telekast Ramones´i videoid ning pidevalt taustaks mängiv country-wester muusika. Mina aga oleks julgelt käärid pihku haaranud ja lühifilmist veelgi lühema teinud, mis sellest, et psühhedeeliat ja liimi vähem ning dokumentaalse sisuga kaadreid rohkem. 1,5/5

Vägivaldsusele kanduv kohalik joodik kel peale mulleti veel ka kanepilehepildiga tattoo.

Play Dirty

Play Dirty - André De Toth 1968

Blood Reign : Curse of the Yoma

Yôma - Takashi Anno 1989

Ninjad ja deemonid. Kahest OVA-st koosnev animefilm milles peategelane otsib tapmise esmärgil oma lapsepõlvesõpra, nüüdseks shogunaadile selja pööranud salamõrtsukat kes isanda teenimisele eelistas musta maagia jõudega oma saatuse siduda. Esimeses osa oli justkui eelsoojendus, teine aga juba täiesti arvestatav maagia ja ninjavõimete action. Kuigi võluväe kasutus, maagilised olendid, martial arts ja üldine joonistusstiil olid enam-vähem tasemel, jäi sellel samuraide kuldaega kantud animel omapärast puudu. Kõik oli keskpärane, huvitav vaadata, kuid ei midagi meeldejäävat. 2/5