Milyang - Chang-dong Lee 2007Kunagi aastaid aastaid tagasi sai napsuse peaga Von Krahli teatris mingi peo käigus ühte neiut tantsima palutud. Tüdruk nõustus aga hoiatas mind ette, et tantsib imelikult. Nojah, mis siis ikka. Lavaesisel põrandal selgus millest selline hoiatus. Neiu hakkas meeletult väänlema ja siuglema justkui striptiisitar ümber nähtamatu posti, midagi avangardtantsu ja loomaliku valutömbluste vahepealset. Kõik teised öötsusid rahulikult üksteise ümbert kinni hoides ja meie kahekesi olime justkui valged varesed tantsupõrandal. Passiti ja irvitati.
Hiljem hakkas se tüdruk mu sõbraga semmima ja mõned aastad hiljem pööras vaikselt hulluks ära. No ikka nii, et tänaval läksid teisele poole teed, et mitte kuulda neiu jutte kristlusest ja näha ta palavikuliselt hööguvaid silmi. Nüüd pole vast oma aastat viis selle õnnetu ullikesega kokku puutunud. Mulle tuli se tüdruk aga nüüd meelde kuna sarnanes nii olemuse kui ka välimuse poolest filmi peaosas oleva karakteriga, tragöödia läbi kannatava Shin-ae´ga. 
Do-yeon Jeon´i auhinnati Shin-ae osatäitmise eest, kuid minu silmade jaoks oli selles filmis ruumi taas vaid korea sümpaatsemale ja arvatavasti lääne inimese jaoks tuntumale näitlejale - Kang-ho Song´ile. Mees istus taas nagu valatult oma rolli. No eks muidugi peetigi teda silmas selle heasüdamlikult rahuliku ja veidi töntsi automehaaniku osa kirjutades, keegi teine ei oskakski armsamalt seda rolli mängida. Samas tekkis hinge aga väike hirm, kuna näitleja vananedes talle enam säärased osadtäitmised ei sobi. Kümne aasta pärast ei saa ju Kang-ho enam totakaid poissmehi ja uniseid priileivasööjaid mängida. No eks kartus ole liigne, hea näitleja saab ju alati hakkama ja särab igat tegelaskuju tehes. 
Secret Sunshine oli hea korea kino, täpselt selline millist ma sealt maalt ootan, ehk siis üllatav ja üllatav. Alustab kui kerglane romantiline draama, viskab sisse krimithrilleri jõnksu, jätkab valulikult kiskuva tragöödiana ja siis alustab musta huumoriga vürtsitatult vaikset tõsu masendusest. Iga järgmine hetk on aga etteaimavatu ja uudne ning üle kahe tunnise filmi vaatamine tänu draama sees muutuvatele žanritele kulub ruttu. Minu korea lemmikdraamade hulka ei küündinud, kuid päris piiri peal käis ära. Väga hea film. 4/5
Kang-ho Song ja Do-yeon Jeon.
2 comments:
Kesse tšikk oli? Ma ka tean?
Tead küll, eks messengeris ütlen.
Post a Comment