The Mark of Cain - Marc Munden 2007Stoori Iraagis teenivate briti sõdurite sattumisest inimõiguste rikkumise ja vangide piinamise skandaali oli väga lihtsalt ja kõigile arusaadavalt tehtud. Sõnumiga film ja lavastaja tahtiski, et sõnum kõigile pärale jõuaks, tehes iga vägivallale tõukava motiivi ja situatsiooni kergesti mõistetavaks. Väärteod leidsid lahendi ja täpse emotsionaalse vastandi, kõik tükid sobisid perfektselt. Kaasatud olid erinevad inimtüübid erineva tausta ja käitumisega ning loodud situatsioonid mis oma tegude üle kahetsust või uhkust tundvate sõdurite vaateid ilmekalt demonstreerisid. Avati nii inimhingesid kui ka Iraagis teenivate sõdurite vaateid elule ja chain-of-command´is ülespoole liikudes ka ohvitseride käitumiste tagamaid.
Vangide piinamisest on viimasel ajal palju juttu tehtud ja produktsiooni alguses uudsena tundunud idee seda linastumise ajal enam kindlasti ei olnud. Vaataja on kõike juba varem kuulnud ja näinud ning juhtunud õigusrikkumiste ümber ehitatud telefilmilik draama ei aita seekord vaid veab hoopis mõtteid tegelikult tragöödialt hilisema pisidraama peale, pannes unustama toimuva käivitanud sündmust. 
Kunagi heideti Geoffrey Wright´i sotsiaaldraamale Romper Stomper ette, et film ei kritiseeri natsionaalsotsialistlike vaadetega skinhead´ide elu vaid jätab otsuste langetamise targalt vaataja hooleks. Seekord tundus mulle aga vastupidi. Film proovis vaataja eest liiga palju ära mõelda andes intrigeerivaile küsimustele vastuse juba enne kui filmisõber ise ajusid ragistama sai hakata. Tõeline diskussioon filmi ja vaataja vahel oleks aga tekkinud näidates vaid tuima jõhkrutsemist vangide ja tsiviilelanikonna suhtes ilma mingi emotsionaalse taagata. Nüüd aga jäi asi lihtsalt juhtunu nentimise tasemele. 2,5/5
18 aastasena sõjas.
No comments:
Post a Comment