Hana yori mo naho - Hirokazu Koreeda 2007
Hirokazu Koreeda uue filmi vaatamine läks alul väga vaevaliselt, no mitte kuidagi ei tahtnud liikuma tirida. Kati jäi diivanil mu kaisus magama ja endal oli suur kiusatus film kinni panna ning lastetuppa arvuti taha joosta sest suvalises irci kanalis jooksev mulagi tundus põnevam kui Edo slummielu. Peale tunnist vaatamist hakkasid aga tegelased selgemini väljajoonistuma, muutusid armsateks ja ka filmi vaikse rütmiga harjus ära. Oodatud samuraikomöödia asemel tuli hoopis Kurosawa südamlikke, heidikutest rääkivaid teoseid nagu Akahige ja Dodesukaden meenutav koomiliste momentidega südamlik draama. Pea olematut stoorit hoidsidki ülal vaestelinnaosa hurtsikuis elav seltskond - paar tänavakaupmeest, noor yakuza, üksikema pojaga, laisk kalakaupmees oma tütrega, kohalik hull, noor kättemaksu hauduv samurai koos samasse kasti kuuluva, kuid rumala ja depressiivse naabriga, pisisulist nn. "külavanem", hulk vanureid ja kohalik doktor koos tema majas kohtuvate vandenõulastega. Kirju seltskond kellest igaüks andis filmi heaks tükikese, et maalida ülevaatlik hingelähedane pilt 18-nda sajandi vaestelinnaosa muredest ja rõõmudest. Head näitlejatööd ja armas lihtne lugu, kuid etteheitana tuleb nõustuda Aenea arvamusega, et väheke liiga pikk ja hajuv. Lääne vaatajale aga jäävad kindlasti arusaamatuiks ka paljud ajastu kommete, rahvalegendide ja religioossete tõekspidamistega seotud naljad. Minule vähemalt, kuigi adusin,et toimub viitamine teatud juhtumitele Jaapani ajaloost või narritakse kedagi veidrasse templisekti kuulumise eest. Neljakümne seitsme ronini viite ma vähemalt hammustasin läbi, hea seegi. Tore film, kuid mitte Koreeda paremikku kuuluv. 3/5
Episoodilises rollis saab näha Tadanobu Asano´t.
No comments:
Post a Comment