Night on the Galactic Railroad

Miyazawa Kenji - Ginga-tetsudo no yoru - Nokto de la galaksia fervojo de Miyazawa Kenji - Gisaburo Sugii 1985

Film mis kohe vägisi vedas pisara silmanurka, sest midagi nii ilusat ja kurba polnud pikka aega näha saanud. Vaesest perest pärit Kenji Miyazawa, kelle novellidel antud anime põhines, pidi lapsena tegema rasket füüsilist tööd ja elama puuduses, lohutades end vaid budistliku elufilosoofia, hingepuhtuse ja enese vaimse täiendamisega. Noore mehena asus ta tööle kooliõpetajana ja kirjutas töö kõrvalt mitmeid nüüdseks klassika staatusesse tõusnud armastatud ja ohtralt animeeritud lastejutte. Käesolev teos koondab ühte filmi kirjaniku mitmed Kassiküla jutud. Anime peategelase, noore sinise kassi Giovanni ema oli voodihaige ja isa läinud tööotsinguil riigi teise otsa ning kuna talt pole sõnumeid saabunud langes teismeline üha suuremasse masendusse kartes halvimat. Nimelt teadsid klassikaaslaselt narrivalt öelda, et kassikese isa oli salaküttimise eest vangi pandud ja ei saabuvat nii pea koju. Paar aastat vanem korralikust perest pärit Campanella toetas oma noort sõpra ja ka ema ei kartnud veel kõige hullemat, julgustades poega küla tähefestivalist osa saama. Giovanni´le tundus aga tõbise ema eest hoolitsemine esmatähtis olevat ning hoolimata külas valitsevast peomeeleolust, seadis ta sammud lähedal asuvasse farmi kannutäie piima järele. Külatagusel mäekünkal astus ta aga poolkogemata müstiliselt ilmunud rongile ja leidis sealt juba ees ootamas oma sõbra Campanella. Kostus vedurivile ja sõit maagilises rongis läbi sümbolistlike jaamade ja üle imekaunite maastike algas.Ilma originaale tundmata võis anime kaudu ometi saada osa raamatusarja meelsusest ja pakutavast kristlikust budistlikust omakasupüüdmatust mõttelaadist ning leida tegelaste toimetamised peegeldamas kirjaniku enda lapsepõlve - materiaalset puudust ning samas täitmatut janu teadmiste ja õpetuse järele. See isiklike kogemuste paraleel anime, raamatusarja ja kirjaniku vahel andis teosele võimsa tundelaengu, kõigi meeltega tajutavat traagikat aga ka nappe rõõmuhetki. Minule meenutas kangesti Ghibli stuudio Spirited Away animatsiooni kus aga vaimudemaailma asemel astus peategelane müstilisele galaktikate vahel kurseerivale rongile. Maagiline hingedemaailm oma heade ja halbade tegelastega oli mõlemas, kuid seikluslikkuse võtmes jäi Night on the Galactic Railroad tagasihoidlikumaks, pakkudes põnevuse asemel vaatajale pigem vaikseid mõttehetki, võimalust ja aega oma hinge koos animatsiooniga vaagida. Soovitatakse isegi mitmeid kordi üle vaadata, et kõigist sümbolitest ja peidetud sõnumitest aru saada, kuid oma emotsionaalse tipu sain ma kätte juba esmavaatamisel. Kunagi aga vaatan kindlasti veelkord. 5/5

Giovanni pakub teistele reisijatele istet.