Gun chung - Nai-Hoi Yau 2007Taaskordne PÖFF´i põhikavva võetud film mille vajalikus festivalil on küsitava väärtusega, sest aasta 2007 on toonud kinoekraanidele mitmeid paremaid ja isikupärasemaid kantoni thrillereid kui käesolev HK uuelaine põnevik. Tegu pole aga halva filmiga. Johnny To ja Tung-Shing Yee on lihtsalt paari viimase aastaga lati nii kõrgele upitanud, et igal valminud teosel ongi raske ilma millegi uudse ja originaalseta HK põneviku meistrite poolt sätitud standardeid ületada. Nai-Hoi Yau pole küll selles vallas poisike, kuigi lavastajatooli istus ta esmakordselt. Mees on Milkyway Productons´ile stsenaarumeid vorpinud juba üle tosina aasta ja võib end täie kindlusega nimetada kogu selle Johnny To ümber koonduvate produtsentide, efektimeistrite, lavastajate, koreograafide ja näitlejatekamba täieõiguslikuks liikmeks.
Lavastaja varasemad stsenaariumid on olnud kas realistlikud pätidraamad ja politseitrillerid või fantaasialennuga komöödiad. Oma isiklikus režissööridebüüdis on ta loonud krimipõneviku, kuid lasknud end väheke rohkem kanda ideedel kui tõepõhisel politseitööl. HK klassikalised politseinikud on stressis trigger-happy´d piire ületavad kõvarusikad ja külma kainust saavad enesele lubada vaid mendiarmaada bossid.
Nai-Hoi Yau lõi oma filmis aga masinatelaadse tundetu järelvalve ja jälituseüksuse mis sobiks pigem CSI või Jason Bourne´i high-tec maailma kui Kowlooni räpastele äärelinnatänavatele. Uue särava maailma seadusevalvuri kes emotsioonitult teeb tööd, mitte ei maksa kätte partneri surma eest, võta maffialt pistist ega riku kogemata triaadide tasakaalu. Nai-Hoi Yau politseinikud on rohkem roboti kui keevaverelise tänavatehundi moodi. Lavastaja justkui lõhuks ühest otsast kujundit mille loomisele ta ise kaasa on aidanud. See mis on lubatud Jupiterile pole seda aga mitte härjale ja erinevalt pidevalt samalaadselt käituvast Johnny To on tema stsenaristi püüded seda teha ebaveenvad ja igavad. 
Aga taas mainin, et tegu pole halva filmiga. On täiesti arvestatav stoori ja hulk suurepäraseid näitlejaid. Viimased on aga kahjuks keskpärase rolliga ja nende omavaheline, kohati naiivne suhtumine meenutab dialoogides pigem üheksakümnendate alguse HK põnevikke kui uue milleeniumi suunda kus igal sõnajupilgi on kaalu. Vaataja saab aga näha vanu tuttavaid nagu Simon Yam, Suet Lam ja härrasmehelikult keskikka jõudnud Tony Leung Ka Fai´d. Samuti saab aimu uuest HK suunast põnevikke lavastades kus revolvrid enam stoorit ei ehita vaid pinget kruvitakse muude elementidega. 3/5 
Paari viimase aastaga on sellest mehest saanud Hong Kongi actionfilmide maskott.
6 comments:
Stsenaarium, Trash, stsenaarium.
Ma tean, on raske sõna küll. Kasuta eestikeelset "käsikirja" hoopis või midagi sarnast. Mulle ka ei meeldi välismaakeelsed sõnad.
L.
Mulle teeb suurt au, et sa Lauri nüüd juba ka suvaliste pilukafilmide arvustusi lugeda viitsid ja mitte ei käi vaid pilte ning kommentaare piilumas.
Hakkas silma, kuna oli suht alguses. Muidu on sul õigus, ma tõesti ei viitsi suvaliste pilukafilmide kohta midagi lugeda või isegi pilte vahtida, sest olgem ausad: nad on ikka väga koledad inimesed.
L.
No kuule, sinu kõrval on ka 95% eestlastest inetud. Ära muutu uhkeks kui jumal on sind kena väljanägemisega õnnistanud ja teisi mitte.
No ma ei saa, kui ma nägin selle kirvenäo lõusta, kes sinu jutu järgi on Hongkongi kino suurim staar, hakkas sees keerama.
Ja naised on neil ka pisikesed, pilusilmsed, koledad ja olematute piimanäärmetega.
L.
Suki suki - five dollars!
Post a Comment