Tegin selle vea, et peale filmi lõppu tormasin koheselt netist uurima mis siis ikka tegelikult toimus. Oleks võinud väikese vahe võtta ja ise erinevail mõttekäikudel peas keerelda lasta. Leidsin hetkega 1001 erinevat seletust toimuvale, üks huvitavam kui teine. Tundus nagu oleks iga vaataja erinevat filmi näinud, nii palju jätab režissöör meie oma fantaasia hooleks. Tegelikult on mulle sellised filmid alati meeldinud kus aju teeb silmadest tugevamat tööd ja pilt täit selgust ei too. Lõppelamuse peab oma enese peas kokkupanema, märgates lavastaja vihjeid ja pisidetaile. Tänu netile jäi seekord oma aju võimsus kasutamata ja ega ma vast midagi asjalikku väjapunnitanud olekski. Need 1001 inimest, kes oma seletused asjadekäigule veebi riputasid, olid minust ikka märgatavalt teravama silma ja taiplikuma aruga. Mina märkasin rohkem neid ülalpildil olevaid kumerusi, mida meelas Ludivine Sagnier lahkelt vaatajaile pakkus. Diiva Charlotte Rampling oli ta vastasnäitlejaks ja üllatavalt tihedalt suutsid kaks naist, harva villast või basseiniäärest lahkudes, pooleteisttunnist filmi täita ning isegi pidevalt põnevust kruvida. Kõige mõnusam oli filmis see, et aednik Marcel õnnelikuks tehti. Või ei tehtud ? Seksikas müsteerium jätab nii mõnedki otsad veel avatuks... 2,5/5
Sarah ja Julie. Kas lõpuks üks, kaks või kolm erinevat naist ?
No comments:
Post a Comment