Venemaal oli aastaid tagasi eralastekodudirektor, kes oma kasvandikest hobikorras palgamõrvareid treenis. Noored killerid siis katsetasid kaaslaste peal surmavaid lööke ja tapsid paar trenniliiget ära. Direktor veel utsitas takka, rääkis, et ebalojaalseid "kambakaaslasi" tulebki karistada. Muidugi oli mängus veel pedofiilia ja läinudki kaua kui lastekodujuht trellidetaga istus. Korea põnevikus on samalaadne juhtum, kus autoriteetne lastekodujuhataja oma täiskasvanud kasvandikkegi veel lõaotsas hoiab ja kriminaalsete tegude kordasaatjaina kasutab. Arusaamatu tüli käigus triaadimeeste vahel jääb suvaline politseinik pättidele jalgu ja tehakse kutuks. Mendi partner on loomulikult pissed-off ja vannub kurja kättemaksu. Mõrv aga määritakse pähe ühele suvalisele pätile, kes vanglast põgenedes proovib oma süütust väljaspool trelle tõestama hakata. No ja siis loomulikult pätt ja politseinik ühendavad jõud, et tõde päevavalgele tuua ja lastekodudirektor, kui kriminaalne geenius, kohtuette tirida. Kõlab tavalise buddy-filmina, kuid nagu ikka, on Korea kinos asjal rohkem jumet ja originaalsust. Oma ehmatuseks taipasin aga, et ka see erilisus on juba minu jaoks nii tavaliseks muutunud. Omapärasus on etteoodatav, tead, et nüüd tavashüzeekäigud ei toimi, juhtub midagi ennenägematut. Selle filmi vaatamisel tundus uudsus väsitavana, võibolla kuna stoori ise just suurem asi polnud. Keskpärase sisuga krimka ei toimi ka tänu üllatusterohketele pisidetailidsele ja originaalsetele hetkedele. Huvitava detektiivitöö puudumine oli minu jaoks suurim miinus, lugu liikus liiga sirgjooneliselt ja 2 pluss 2 kokkuliita oli vaatajale samakerge ülesanne kui õigustmõistvale tandemile. Ka tegelased olid liiga ühepalgelised, politseinikud valged, pätid mustad ja peategelased kergelt hallikaks määrdunud, kuid ikkagi puhtad poisid. Filmi alul kui nähtavale ilmus isepäist politseinikku mängiv Joong-Hoon Park, tekkis küll tunne, et tegemist on justkui klassikalise põneviku Nowhere to Hide järjega. Park violent cop´ina oli sarnane, kuid filmid ise erinevad. Nowhere to Hide oli väga novaatorlik, kasutati animatsiooni laadset shelshaded tehnikat ja ka lugu ise oli palju intensiivsem. Les Formidables on lihtsalt tavaline omapäraste momentidega ajaviitefilm, midagi cinemaatilist loodud ei ole. Pätist peaosatäitja Jeong-myeong Cheon´i südikas girlfriend meenutas oma silmile tikkuva juuksetukaga üks-ühele Final Fantasy X Yunat, samasugune malbe ja ilus. Kokkuvõttes omalaadsem kui suvaline ameerika põnevik, jäädes aga heale korea kriminullile parajalt alla. 2/5
Lee Su-hyun - Korea heasüdamlik pussitaja mõnusas kampsunis.
No comments:
Post a Comment