Viimati vaatasin Thundreheart´i nii ammu, et isegi ei teadnud veel kes on filmis Jimmy Looks Twice´i nimeliast aktivisti mängiv John Trudell. Film meeldis aga mulle siis ja meeldib siiani, kuigi nüüd märkas mu silm ebakõlasid mis varasematel kordadel silma ei hakanud. Filmi terviklikkus kannatas selle all, et kokku oli proovitud sobitada kolm erinevat tegevusliini. Seitsmekümnendate reservaatide sisesed konfliktid milles põrkusid kokku indiaanipoliitika stagnatsioon ning tõusvas eneseteadlikud rahvuslikud aated ja naasmine niinimetatud juurte juurde. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendate alul esile kerkinud skandaalid kus reservaatides või nende vahhetus lägheduses kaevandati uraaniumi või heideti peideti sinna toksilisi jäätmeid, mõlemal juhul tõusid indiaanlaste risk nakatuda haigustesse ning saada sünnist kaasa mõni tervisedefekt. Ja kolmandaks oli loossse punutud klassikaline new age muinasjutt kõiketeadvast pühamehest ning reservaadi üldisest spirituaalsest atmosfäärist, justkui oleks see maailma perseauk (Pine Ridge) koht kus automaatselt hakkad vaime ja teispoolsuse sõnumitoojaid nägema. Pigem siis koht kus mürgitatud vee joomine vallandab kaua varjus püsinud skisofreenia.
Püüd kombineerida kõike kolme liini ühte filmi oli liiga palju. Kaks veel, näiteks lavastaja versioon Oglala intsidendist ja Pine Ridge´i sõjast traditsionalistide ning reservaadi juhtkonna vahel segatuna müstikaga või siis loodusreaostuse ja müstikaga, kuid kogu kompott oli veits naeruväärne, võttes seega nii ühelt kui teiselt tõsiselt teemalt usutavust. Aga film oli ikkagi mõnus. 3,5/5
Kolm kanget meest mõrva lahendamas.
4 comments:
Scalped...
Yeah! Millal küll edasi läheb? Millal ilmub küll uus album?
Ma just lõpetasin vol. 8 lugemise.
Vaikselt hakatakse otsi kokku tõmbama, 11 igakuist numbrit on veel jäänud, ehk siis kaks trade paperbacki, millest viimane peaks ilmuma umbes aasta pärast.
Ei jõua ära oodata. :)
Post a Comment