Le vieux fusil - Robert Enrico 1975
Taaskord üks põnevusfilm mida nägin väga varajases nooruses ning mis mind aastakümneid kummitanud on. Mitmel korral oleme Zahiri Tambetiga, kes samuti kogu põnniea kodus soome televsiooni vahendusel filme vahtis, mitmel korral arutanud, et mis nimelise linalooga võis tegemist olla ja minu arust on Tambet küll mingeid täiesti korstnast võetud pealkirju mulle välja pakkunud. Nende järgi otsides ei ole kunagi seda leidnud. Nüüd aga piisas ühest ainsast pilgust vene reliisi DVD kaanepildile kus ümmarguste prilliklaasidega
Philippe Noiret haavlipüssiga, oli mul kohe selge, et just seda linalugu olin aastaid taga ajanud.
Liitlaste pealetung surub sakslasi Pransusmaalt välja, kuid olukord on seda ohtlikum, et taanduvad väed on valmis kõigeks. Doktor Julien Dandieu saadab oma naise ja tütre ohutusse maamõisa, et mitte seada nende elu linnas ohtu, kuid ise mõned päevad hiljem järgi sõites avastab, et pelgupaiga asemel viis ta pere surma. Põhijõududest eraldunud saksa üksus on korraldanud külas tapatalgud ja puutumata sellest ei jäänud ka tema omaksed. Leinas mees otsis üles peidetud sajanditevanuse jahipüssi ja asus isiklikule kättemaksuteele, plaaniga tappa tema majas omavoliliselt elavad tosinkond saksa sõdurit.
Idee sellest kuidas humaanne doktor haarab relva ja asub üksteise järel maha nottima külas viibivaid fritse, oli igati lahe. Iga mees leiab erineva otsa kui mõisa keldritelabürindis orienteeruv mees neid ükshaaval napsama hakkab. Selline Die Hard iidses mõisahoones keset kaunist suvist prantsusmaa loodust.
Kahjuks aga rikkusid head põnevikku mehe pidevad meenutused möödanikust. No mitu korda ma pean nägema pilte sellest kuidas ta ikka oma kaasat ja tütart armastas, see oli ju koheselt selge ja nende traagilist surma sügavamaks ei muutnud. Nüüd aga raisati 50 minutit mõttetutele taganutmistele, selle asemel, et veel paar mõrtsukat keldris kasti lüüa. Ainuke väärt meenutus oli mälupilt sellest, et doktor kandis sõjaväemundrit. Fakt mis lisas usutavust filmi põhiliinile, ühe trullaka prillipapa võitlusele kamba sissetungijatega. Põnevik mida pidurdavad meenutused. 3,5/5
Neli aastat varem valminud linaloos peeti sarnast võitlust.
Le vieux fusil - Robert Enrico 1975
8 comments:
Kas see hinne 7/10 on nüüd objektiivne või subjektiivne st kas siia on juurde liidetud ka ports nostalgiat või on see karmilt väänatud aus hinne.
Jah, aga mis film oli ikkagi "Üle mägede"? Miskid inglased põgenesid sakslaste eest üle Alpide, Gestapo taga ajamas. Meeldejäävamad kohad olid kus mingi mustlaste pealik seoti tooli külge kinni, kallati bensiiniga üle ja pandi põlema. Samuti peapaha punased haakristiga trussikud, ning stseen kus kellegil hakiti lihunikunoaga sõrmi.
Anybody? Imdb link oleks teretulnud.
Kurat seda Lauri kirjeldatud filmi tahaks ise ka näha.
See on mingi vana film, ma mäletan seda Neeme suvekinos kaugetel 80ndatel. Keegi võiks välja nuhkida, mis rahvusvaheline nimi on.
Ei, seekord nostalgiat ei ole. See kassi-hiiremäng vanades katakombides oli väga lahe, paneks kohe 9/10-st ära aga meenutuslõigud hakkisid trillerit, olid ebavajalikud ja kiskusid hinnet alla.
Üle mägede ehk
The Passage http://www.imdb.com/title/tt0079700/
Hei Lauri!
Kas mitte film The Passage?
"this was a handsomely filmed but thoroughly nasty wartime adventure thriller i first saw when it was released way back in '79 about a german scientist (james mason) being smuggled across the swiss alps by a basque guide (anthony quinn) whilst being hotly pursued by a sadistic ss nazi commandant (malcolm mcdowell in a truly hilarious performance). certain scenes are indeed quite disturbing; malcolm's slicing off of a victim's fingers during an interrogation, malcolm's massacre of a gypsy family led by christopher lee and malcolm's subsequent rape of the scientist's beautiful daughter (kay lenz) after removing his nazi branded briefs (charming)."
poster
God damn Indrek! Oleksid võinud kohe öelda, et kavatsed ise siia lingi panna, oleksin võinud 2 minutit oma kallist aega säästa. Oehhh!!!
:)
Post a Comment