Four Lions - Christopher Morris 2010Meil on vist ikka Rain Tolgiga erinev huumorilävi, sest filmitegija nimetas seda "tõeliselt naljakaks filmiks", mina aga sain üsna keskpärase elamuse osaliseks. Tean ju nagu küll, et kutt lavastas "Jan Uuspõld läheb Tartu" nimelise labase jandi ning teeb sellele nüüd kõigi eelduste kohaselt sama madalat järjelugu, kuid ikkagi jäin teda uskuma ja arvasin, et pakutakse peent satiiri, siidjat vaimueredust. Viimase määratluse alla oleks võinud panna aga vaid pooltosinat eredat huumorisähvatust (parimad nn. juudi varuosad autos ja islami vestlusring linnaosavalitsuses), ülejäänud aja võttis enda alla juba varem Monkey Dust´i sarjast läbi jooksnud huumor, "laseme interneti õhku" tüüpi klišeenaljad, suhukusemisele viitamine ning ülepingutatus näidates tegelasi juhmide ning popkultuurist liigselt inspireeritutena. Kui veel nüüd lisada, et filmi lõpus oleva poole tunni jooksul ei toimu midagi naljakat, ega pakuta ka huumori asemele tõsisemid sõnumeid või lähenemisi terroriohule, siis ei olegi justkui enam midagi.
Kui me aga võtame lavastaja sõnumit sedapidi, et rumalad kodukootud terroristid, fanaatikud ning inteligentsemad moslemite hulgast on väga ohtlikud ühiskonnale, siis on tegu ju hoopis hoiatusfilmiga mis peaks kõigile julgeolekutöötajatele andma edasi teate, et iga tumedama nahaga võõras on potensiaalne terrorist. *Spoiler* Film ei lõppenud ju naljaka lahendiga, tuli inimohvreid ning vigastatuid, rakukese iga liige võttis kaasa uskumatuid, täites seega oma käpardlikkusest või idiootsusest hoolimata eesmärki. *Spoiler End* Lisada sinna veel see, et Omari abikaasa oli inimohvritega nõus ja toetas meest igati ülesande täitmisel ja pojale jutustati lugusid märtrisurmast, jääb huumor juba üsna kaugele ning vastu paistab olukord kus sinu naabrist võib saada sinu potentsiaalne mõrvar. 
Tolk soovitab filmi Kaitseministeeriumi ametnikele, et nähku nende silmad samuti relvade tühisust huumori kõrval, kuid olen kindel selles mida need mehed tegelikult näevad ja selleks on satiirilisest lähenemisest ja ühiskonnakriitikast hoolimata pilt neljast tapjast kes õnneks oma rumalusest ei suutnud hauda viia kümme korda rohkem inimesi kui plaanisid. Sellegipoolest.... 3/5
Monkey Dust´iga sarnasusi leidus.
2 comments:
ma ka pettusin, kuna lootused olid kõrged. sarjad õnnestuvad morrisehärral paremini. "jam" on minu jaoks üks parimaid briti sketšisarju, ka "nathan barley" pole paha. samuti morrise näitleja töö. nt ajulageda firmajuhi roll "it crowdi" esimeses hooajas jättis kõigile kodustele kustumatu mulje .
Ma sain aru küll, et pole kõige parem aga tunnike kõlbas küll mõnusa tundega vaadata, lõpp oli siis nõrgem.
Jam ja Nathan Barley siiani vaatamata. Peaks otsima.
Post a Comment