Melbourne 1978. Aasta varem on punk-rock Austraaliasse jõudnud, nüüd kuulavad aga modernsemad noored juba erilisema elektroonilisema kõlaga mussi ning püüavad ise samuti pungijärgsest saundide vabanemisest osa saada, anda oma panus uue helikeele loomisel. Bändide kuulamise ja enese pillimängu vahel aga vedeletakse niisama jõude, pommitakse raha neilt kes tööl käivad ning püütakse viimaste müntide eest end toita, eelistades alati tahkele kehakinnitusele pudelit õlut või odavat peeti. Kõik filmi tegelased elavad koos kahekordses avaras majas kus armumised, tülitsemised ning pidutsemine ei lõppe mitte kunagi. Põhimõtteliselt Kängurumaa The Young Ones, aga tõsise draamana. Kodumaal kultusfilmi staatust nautiv mängufilm põhineb reaalsetel sündmustel ning mitmed kommuunis elanud liikmed mängivad ümme aastat hiljem valminud linaloos kõrvalosasid ja peaaegu iga üle kolmekümnene "näitleja" kes korraks ekraanile satub, on olnud eeskujuks mõnele peategelasele. Samas aga ei olnud nende elu nii huvitav, et sellest üks korralik draama vorpida ning kõik see jäi lihtsalt sõpruskonna looks, ühe ajastu kuvaks sellistena nagu nad seda kogesid. Mõõde mis ulatuks tänapäeva puudub ja seega vaatad lihtsalt võõraste noorte elu kohalikus Segasummasuvilas. Samas aga tasuks filmi vaadata kasvõi selle pärast, et siin oli maailma kõige ilusam üledooserimisestseen. Kui saaks selles filmist välja lõigata ning oma nime juurde panna, võiksin rahumeeli öelda, et minu ülesanne siin maailmas on täidetud. Midagi nii fantastiliselt kaunist ei olnud ma ammu näinud, tõeliselt hea ja kena surm süstla otsas. Kahju vaid, et see sai osks filmi sümpaatsemale tegelasele ja mitte ossidemaa tüütumale lauljale Michael Hutchence´ile kes mängis siin peaosa, pingutades sellega aga kõvasti üle. 2,5/5
Melbourne´i Richmond´is, Berry Streetil asuva maja värvikad elanikud.
No comments:
Post a Comment