The Book of Eli - Albert Hughes, Allen Hughes 2010
Akadeemiline filmiblogija Joonas kirjutas The Road´i arvustades, et "
siiski ei midagi nii lõpuni väljapeetut ja stiilset kui "Eeli raamatus", mis oli oma kollakaspruunils visuaalis, põnevikulisuses ja postapokalüpsise veenvuses peajagu "Teest" üle." No kui professorihärra juba nii ütleb, eks siis peab olema ning minusugune sinikrae asus asus kõrgete ootustega filmi kallale, sest eks õpetatud mehe jutt käib ikka prolede arvamusest, kes ühtses kooris pidasid linalugu tavaliseks punnittud hollywoodi seebiks, kaarega üle.
Seekord aga juhtus nii, et oma rumaluses ma ei mõistnud kinoasjatundja hurraa-hüüete tagapõhja ning lihtsa inimesena ei osanud vääriliselt hinnata seda "postapokalüptilist veenvust". Ratsionaalse inimesena ei pea ma lugu filmidest kus vibunooled jäätakse ohvrite sisse. Muidugi ei pruugi tulevikukangelased käituda sarnaselt minevikusõdalastega kelle jaoks igal noolel oli oma väärtus, kõige valmistamine nõudis ega ja kõigel oli hind. Samas nagu püüaks see Eli tulevikuühiskond sama näidata, makstakse riidehilpudega ja pisike pudel šampooni on suur defka. No vaat sellised vastuolud ongi minu jaoks keerukad ja vastupidiselt akadeemikutele, teevad pea mõtetest paksuks.
Samuti ei oska ma hinnata õpetatud mehe poolt hinnatud põnevust ega stiilseid visuaale. Järsku lihtsalt tark mees ei ole hispaania ja prantsuse väärtfilmide, õpetlike dokumentaalide, kruvikõvera indioekino ja vontrieeride vahele varem ühte tavalist USA möllujunni juhtunud nägema? Siis muidugi! Uudne kogemus on ikka meeli plahvatama panev. 1,5 / 5
Tulevik oli kolmkümmend aastat tagasi.
The Book of Eli - Albert Hughes, Allen Hughes 2010
11 comments:
screenid on küll nagu fallout 3`mest, peakski vaatama ja pärast magustoiduks mängu peale tegema
Fallout kolme mänginud ei ole.
Üldiselt on film tüüpiline, kuigi veits suurema rahaga tehtud, post-apokalüptiline ilmekas mis järgis westerni plaani. Lonely rider vs. bad sherif kraam ühesõnaga.
Blogi uus kujundus on btw päris cool! kui nüüd suudaksid selle laialivalguva punase riba ka kuidagi taltsutada siis lausa eeskujulik saavutus.
See Book of Eli kõlab üsna B filmilikult, peaks vististi vaatama.
Seda minagi aga näe, asjatundjate arvates on hoopis Road b-movie ja Eli väärtfilm.
Kujundusega putitan veel, ega kõike ei oska hetkel. Uus postitamissüsteem ajab ka närvi, kohati lihtsam ja samas paar asja jupsivad. Eks nad täiendavad seda ka muidugi. Täna oli juba erinev kui eile.
Väärtfilm küll mitte, kuid minu arust oli postapokalüptiline maailm päris usutavalt linti saadud. Viimase minuti peal läks aga väga nigelaks "lootus on olemas" usu-propagandajuraks, mis mind koledal kombel marru ajas. Samuti ma ei saanud aru, miks Gary Oldmani tegelane ei oleks ise raamatut võinud kirjutada, ilmselgelt mees oli ju erudeeritud ja üsna kirgas kriit - milleks siis nii väga just Piiblit tarvis, tehku ise mingi koomiks ja määrigu seda inimestele Piiblina pähe.
Et kolmkümmend aastat peale maailmalõppu hulguvad metsades sfinkskassid? Ja kõik inimesed on end priskeks söönud, kuigi taimed ei kasva ja toiduainetööstust ei ole?
Miks sa nende fantaasiafilmide peale üldse aega raiskad, kui sulle koguaeg sellised möödapanekud pinda käivad? Realism on sinu jaoks mõeldud! Naljakas on juba vaadata kuidas sa Hollywoodi filmide puhul mingitest väikestest detailidest juba leili lähed. Sind trollitakse ju!
Aga see ei ole ju nii iga filmi puhul. Doomsday mis oli tehtud keel-põses huumoriga ja austusavaldus samale post-apocalyptic žanrile, sai minult hindeks 9/10. Täiesti huumorivaene kino mille vanned Neegrid aga lavastasid, ei sisaldanud mitte midagi humoorikat ega huvitavat ja see lõpp oli veel eriti nõrk.
+ Pimedate võitlust Eli stiilis usun ma vaid Matt Murdock´i esituses.
Äkki oli ka sel korral filmimeestel keel põses aga esitus niivõrd peen, et sa lihtsalt ei tabanud seda. Aga mida ma ikka jauran, ma pole filmi näinudki. Piltide järgi ütleks küll, et Fallout 3 on filmiks tehtud, nagu ka esimene kommenteerija mainis.
Vaata ära. Minu arust sa Filmiveebis mainisid, et post-apocalyptic stuff, ikka vaja vaadata. Selle pärast ka mina selle ette võtsin. Lisahoogu andis Joonase kiitus ja tuttava sõna OST´i kohta, viimast muidugi unustasin tähele panna nagu ikka. Oleks pidanud klappidega vaatama, mitte vaikseks keeratud volüümiga.
minu arust üks 2010 aasta parimaid... õhkkond, värvid, lõputwist.. ja siis jälle vaadates on vihjed sellele et Eli oli koguaeg pime. Peaaegu iga filmiga võib vinguda et pole realistlik või ei ole mignid teatud detailid läbi mõeldud.
Post a Comment